Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea
on koguda aineid taime või seemnete kasvuks. 3) imikude suudab siduda veest hapniku. Tugikude. Tema annab taimevartele kandejõudu ja paindlikust, lehtedele vastupidavust ja juurtele tõmbekindlust. Tugikude jagatakse: 1) kollenhüüm koosneb ebaühtlaselt paksenenud elusatest rakkudest, mis asetsevad epidermi all. 2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2)
Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad) Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal) Parenhüümi rakud säilitavad tärklist Niinekiud koosnevad surnud sklerenhüümi rakkudest, on suure tselluloosi sisaldusega, ei ole lignifitseerunud. Skleriidid (kivis- ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud 3. Kirjeldage korgikambiumi tegevust . Korkkoe ülesanne on takistada vee ja gaaside puitu tungimist. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist, olles teatud määral ka soojust isoleeriv kiht. Korkkude tekib kambiumis korba ja niine vahelisel piiril. Ühekihiline korgikambium eraldab endast väljapoole rakke, mille seinad korgistuvad sinna ladestuva suberiinaine (suberin) e
Libriformkiud (puitunud e. lignifitseerunud kiud) • Floeemi- ehk niinekiud koosneb 5 erinevast rakutüübist: Sõeltorud (õhukeseseinalised, tselluloosist koosnevad) Saaterakud (paiknevad sõeltorude külgseinal) Parenhüümi rakud säilitavad tärklist Niinekiud koosnevad surnud sklerenhüümi rakkudest, on suure tselluloosi sisaldusega, ei ole lignifitseerunud. Skleriidid (kivis- ja tugirakud) - ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud 18. Kirjeldage juurtepuidu mikroehitust. Joonistage skeem Juure tipus asuv kasvukuhik sarnaneb ehituselt ja talitluselt varre kasvukuhikuga. Erinevuseks on juure initsiaalrakkude omadus toota meristemaatilisi rakke ka väljapoole. Need algkoe rakud moodustavad kalüptrogeeni, mille talitlemisel kujuneb õrnu
paksenenud seintega pikkadest tihedalt asetsevatest rakkudest, mis enamasti paiknevad kimpudena. Rakuseinad puitunud. Puidurakud surnud, niinekiudude rakud surevad täiskasvanuna. Skleriidid (kivis- ja tugirakud) – Lehtedes, viljades ümardunud, sageli ebaühtlase kujuga paksenenud seintega rakud JUHTKUDE Trahheiidid on puitunud Puidus (okaspuud) seintega pikkadest surnud Moodustab koos tugikoega rakkudest; trahheiidid on ca 1 juhtkimpe (tugi- ja juhtkoest
annaabi.ee 
