aastate alguse radikaalset funktsionalisti. See oli aeg, mis Aalto oli just hakanud osalema rahvusvahelise arhitektuurielu avangardis (osavõtt CIAMi konverentsidest Frankfurdis ja Brüsselis 1929. ja 1930. aastal) ning olid valminud tema esimesed radikaalselt funktsionalistlikud tippteosed Turun Sanomat hoone ning Paimio sanatoorium. Aalto Pärnu supelasutuse skitsid (1925) Aalto esimene Eestiga seotud töö oli Pärnu supelasutuse konkursiprojekt. Aalto skitside skitside stilistika viitab tugevatele itaalia mõjudele. Aalto oli just abiellunud Aino Marsioga ning 1925. aastal reisis noorpaar Itaaliasse. ,,Fassaadil siin seal medasjonikaunistused, majoolika (glasuuritud terrakota) või liivakivi", kirjutas Aalto Pärnu supelhoone fassaadide kohta. Tähtsal kohal oli projektis suletud siseõu. ,,Olgu seal kloostriõue rahu ja itaalia aia kodusus", kirjutas Aalto projekti fragmentaarselt säilinud seletuskirjas
siis iga teos erineb teistest valguse käsitluse poolest. Teda peetakse esimeseks päikesemaalijaks. Claude Lorrain suri 23. XI 1682 Roomas. Tema kunst on mõjutanud hollandi, prantsuse ja eriti inglise maastiku- ja meremaalijaid. Prantslased peavad Lorraini impressionistliku maalikunsti kaugeks esiisaks. Lorrain oli omal ajal kuulus kunstnik. Tema maale tellisid mitmed mõjukad tegelased, teiste seas ka paavst. Looming Umbes 1635 hakkas Lorrain koostama oma joonistuste ja skitside kogu "Liber Veritatis" ("Tõe raamat"). Selles on 195 maali, visandid ja joonistused. Ta märkis juurde töö valmimise aja ja tellija nime, püüdes sellega vältida maalide võimalikke võltsinguid. Lorrain maalis palju veduute ehk väga täpseid maastikupilte, nagu näiteks "Genova sadam" (1634). Romantiline valguse mäng taevas, merepinnal ning väga peenelt maalitud arhitektuuril on maalides "Kleopatra randumine Tarsoses" (1642), "Seeba kuninganna asumine laevale" (1648),
Ta on ainuke saksa maalija, kes kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili, oma individuaalset iseseisvust ja rahvuslikku laadi kaotamata. Holbein oli oma isa Holbein vanema õpilane ja on mõjutusi saanud arvatavasti ka Burgkmairilt. Aastast 1515 tegutses ta Baselis. Ta oli väga mitmekülgne ja varaküps meister. Oma esimesel Baselis viibimise ajal loob ta portreid, altaripilte, joonistusi, klaasi- ja fassaadimaale; viimaseid tuntakse praegu ainult tema skitside järgi. Aastast 1521 Tekivad ka tuntud tahvelmaalid Kristuse kannatuse loo stseenidega. Neis ilmneb Holbeini kunstiline käsitlusviis esimest korda kõige iseloomulikumalt. Holbein kujutab ka valgusefekte haaravalt. Tuntuim esimese perioodi säilinud maaliteostest on "Meyer´i madonna" u. 1525. Madonna seisab renessansistiilis niis ja hoiab käe peal Kristust. Vasemal põlvitab pildi tellija Baseli linnapea Meyer oma kahe pojaga, paremal Meyeri surnud ja elus naine tütrega. Renessansi
seguneb see inimese silmas oranz`iks. Impressionistide maalid on koloriidilt väga nüansirikkad. Siiani kasutati varjudes ainult üht värvitooni, nii anti edasi kõige paremini ruumi muljet. Impressionistid maalisid ka varjud värvilisteks, nõnda aga vähenes ruumilisus. Valguse mõjul kadusid tumedad varjutoonid, mistõttu maal on hele ja valgusküllane. Et pintslitõmme on kiire ja näiliselt visandlik, kadus ka põhimõtteline erinevus impressionistide valmismaali ja skitside vahel. Tähtis oli ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Siin oli impressionistidele eeskujuks tärkav fotograafia. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks midagi ise juurde mõelda või komponeerida. Pilt - see pidi olema lihtsalt ühe elulõigu täpne ja aus kujutis. Nii jõudsiki impressionistid realismist oluliselt erineva kunstini, kus kunstiteose juures polnud oluline süee, vaid selle kujutamise viis.
annaabi.ee 
