Sellist seisundit tuntakse skisofreenia järeldepressioonina. Depressioon võib tekkida psühhoosijärgsest kurnatusest, oma seisundi kriitilisest hindamisest või ka muust. Selles faasis vajavad haiged suurt lähedaste totust. Naistel kulgeb skisofreenia kergemini kui meestel ja ravimid mõjuvad neile efektiivsemalt. Raske kahjustusega mehi on 62% aga naisi on 26%. Haigete paranemisprotsent on umbes 10- 60. Üldiselt arvatakse, et umbes 20 - 30 % skisofreeniahaigetest inimestest elab küllaltki normaalset elu, 20 30 % esineb sümptomeid mõõdukalt ja umbes 40 50 % mõjutab haigus märkimisväärselt. Kuni 10 % haigetest lõpetab elu suitsiidiga. Arengumaades on haigete paranemine paremal tasemel kui arenenud riikides, põhjuseks võib olla väiksemate nõudmiste esitamine ja pere, sugulaste suurem hoolitsevus. Faktorid, mis mõjutavad skisofreenia prognoosi : Hea prognoos Halvem prognoos Algus vanemas eas
Kui keegi käitub normist erinevalt, veelgi enam, kui keegi käitub vägivaldselt, on kaaskodanikul diagnoos kohe valmis: igavene skisofreenik! Tänu sellele arvamusele on diagnoosi kuuldes ka inimestel raskem sellega leppida. Skosofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga, kuid tänu ühiskonna suhtumisele ja ravimisega kaasnevatele raskustele teevad paljud skisofreenia diagnoosi saanud enesetapu. Teadlased on kindlaks teinud, et ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu just enestapuga. Kasutatud kirjandus 1. J. Saarma "Teadus ja tervis" 2. Eestikeelne väljaanne "Avasta tulevik" 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Skisofreenia#Prognoos 4. http://wiki.zzz.ee/index.php/Skisofreenia#Ravi.28v.C3.B5imalused.29 5. http://www.iseseisev-elu.ee/skisofreenia.htm 6. http://cache.eb.com/eb/image?id=6702&rendTypeId=4 (pilt)
varem kui naistel. Negatiivne suhtumine skisofreeniahaigetesse ja nende pereliikmetesse süvendab haigust ja soodustab probleemi varjamist ning vähendab nende huvi abi otsida. Sümptomite varjamine võib viia isoleerituseni, sagedase hospitaliseerimiseni ja soodustab diskrimineerimist õppeasutuste ja tööandjate poolt. Seadusandjate, riigiametnike ja isegi tervishoiutöötajate väärarusaamad skisofreeniast võivad viia vajaliku ravi alafinantseerimiseni. Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Skisofreenia täpset põhjust ei teata. · Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik.
neuroloogilised häired. Kehaliste ja neuroloogiliste häirete/haiguste sümptomeid ja nähtusid tuleb eristada antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest. Ravile halvasti reageerivate ja ebatavaliste haiguskuluga haigete puhul on vaja läbi viia meditsiiniline läbivaatus, et oleks võimalik avastada niisuguseid seni avastamata haigusi nagu näiteks ajukasvajad, mille sümptomid võivad sarnaneda skisofreeniale või piirata reageerimist ravile. Kuna kuni 80% skisofreeniahaigetest suitsetavad, tuleb võimalusel rakendada suitsetamisest loobumist soodustavaid ravistrateegiaid. Kõik kroonilise psüühikahäirega eakaga töötavad professionaalid peaksid jälgima, kas eakal pole lisaks psühhiaatrilistele sümptomitele ka mõnda kehalist haigust või tervisehäiret. Eakaid on vaja vähemalt üks kord aastas kehaliste funktsioonide suhtes küsitleda ning 1-2 aasta jooksul kehaliselt põhjalikumalt kontrollida. Eaka üldkliinilise ja perekonna anamneesi
• alanenud töövõimega. Alkoholisõltlased, kes sooritavad enesetapu, on tihti pärit ka alkohoolikute perekonnast. On tõdetud, et suitsidaalselt käituvate noorukite puhul on sageli tegemist ka uimastite kuritarvitamisega (toksikomaania, narkomaania). Alkoholism ja depressioon ühel inimesel üheaegselt suurendavad märgatavalt suitsiidiriski. Skisofreenia Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isiklikus hügieenis ning sotsiaalses käitumises. Lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Skisofreeniahaige puhul on suitsiidirisk suurenenud, kui: • ta on noor töötu mees; • haigus on varajases staadiumis; • ta on depressiivne; • haigus ägeneb sageli;
annaabi.ee 
