Hilisemate sajandite kuulsaimaks skeptikuks oli sotlane David Hume (1711-1776. a). Tema tegi mõningaid reservatsioone, näidates, et igapäevaelus tuleb pidevalt teha valikuid, mis omakorda sunnib meid asjade üle otsuseid langetama, meeldigu see meile või mitte. Kuivõrd lõplik tõde on meile kättesaamatu, peame oma hinnangud andma parima äratundmise järgi ja vastavalt oludele mis oleks võimatu, kui suhtuksime kõigisse alternatiividesse võrdse skeptitsismiga. Niisiis saab meie skeptitsism olla Hume'i järgi vaid osaline. 4 SKEPTITSISMI KÕNEKUJUNDID EHK TROOBID Oma otsustusest hoidumist asjade loomuse kohta argumenteerisid skeptikud niinimetatud troopidena ehk kõnekujunditena. Troope sõnastas esimesena Ainesidemos, kes oli filosoof- skeptik, kes kuulus tolleaegsesse Platoni Akadeemiasse. Selles peatükis toob autor välja ja kirjeldab kümmet troopi. Esimene troop Erinevad elusolendid tajuvad maailma erinevalt.
liikumises. Hume arvates on isiksuse identiteet teatud mõttes fiktsioon. Isiksust võib võrrelda laevaga, millest suur osa on välja vahetatud remondi tõttu, kuid mida ikkagi peetakse samaks remondieelseks laevaks. Ka lapsest saab täiskasvanu, kuid ta ei kaota seejuures identsust. Indiviidi jaoks lahendab ajalise küsimuse mälu: Juhan loob kujutluse oma identiteedist kunagise Jukuga tänu mälule. Skeptitsism ei kehti igapäevase elu puhul. Hume läks oma skeptitsismiga väga kaugele, mõistes seda isegi. Ta leidis, et inimesed on sunnitud siiski tegutsema, arutlema, ja uskuma sellele vaatamata, et nad ei suuda kõike põhjendada ega tõestada. Me lihtsalt usume sellesse, millesse kogemus meid uskuma paneb ning see on igapäeva seisukohalt väga arukas: me usume, et tuli kõrvetab ning vesi värskendab, sest teistsugune arvamus põhjustaks liiga suuri kannatusi. Religioonikäsitus.
üks retoorika viisidest, see, kus jutustatakse. Kirjutis, mis on teatud viisil üles ehitatud. Tunnetus tema arust võimalik ei ole. Järsku on tunnetusel mitu paralleelset viisi? Kuid siis tuleb tõestada, et tegemist on tunnetamise enda ja mitte sellest rääkimise viisga8 . Ajalugu on müüt. See seisukoht on levinud postmodernismis. Ajaloola- sed on siis müütide loojad. Kas on võimalik müüdi ja tegelikkuse vahel vahet teha? Kui ei ole, siis on skeptitsismiga tegemist, kuidas siis teha kindlaks, et see on müüt, et müüt on müüt. Kui on, kes saab siis tõde selgeks teha? 8 Kõik need, kes räägivad mitmest tunnetuse viisist, on segased.(EL) 1.5. UURIMINE JA PROTSESS 11 1.5 Uurimine ja protsess Protsessi teevad inimesed, kuid nad ei saa meelevaldselt kõike ümber te- ha. Seda, mis varem olnud on, ei saa muuta. Ei sotsiaalsed protsessid ega teadmine ole vaba konstruktsioon
õigustatud trad mõistete kasutamine?) ja 2. skeptitsismi vastuolu. Hume püstitas õigustatause küsimuse ja tekkis skeptitsismi – eitab teadmise võimalikkust(filosoofiline definitsioon). Metafüüsika teadmine pole võimalik aprioorsete mõistete kaudu. Mõlemad on Kantile vastuvõetamatud ja pakub kolmanda tee ehk 3. kriitiline filosoofia – kriitiline dogmatismi suhtes aga ei lähe nii kaugele kui Hume oma skeptitsismiga. Kriitika on mõiste siin tähenduses, et piiritlema(kreeka, krinein), analüüsima. Puhta mõistuse kriitika on seega puhta mõistuse analüüs. Puhas mõistus tähendab kõigi inimtunnetuste kogemust. Võimete kogum ja kriitika on nende võimete eristatus ehk analüüs. Teine tähendus kriitikale sõnast „piiritlema“, iga tunnetusvõimel on oma piiratud rakendus ala, mille piires ta annab legitiimseid tulemusi aga kust üle minnes annab põhjendamatuid tulemusi
annaabi.ee 
