kasutatud riide kvaliteet. Kogu vaba elanikkond kandis taimsetest kiududest parukaid - need asendasid peakatteid ja kaitsesid päikesekiirte eest. Paruka kuju ja mõõtmed näitasid kandja sotsiaalset kuuluvust. Keskmise riigi periood ( 2253- 1710 eKr) Riietus muutus keerukamaks, seda hakati kaunistama drapeeringute ja plisseega. Meeste niudevöö või põll muutus vöötatud kinniseks seelikuks ,,skenti". Naisteriietus muutus laiemaks kleidiks. RIIETUS Uue riigi periood (1710 -1090 eKr) Naiste ja meeste rõivad lähenesid oma vormilt. Mõlemad kandsid pikka kleiti - kalasirist. Üksteise peal hakati kandma mitut rõivast. Naistel sageli alumine rõivas kitsas särgitaoline kleit, peal lai kalasirist. Meestel all skenti, peal kalasirist. Naised olid rõivastega rohkem kaetud kui mehed. Lisandina kanti rikkalikult kaunistatud õlakraed. Need olid valmistatud:
enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda
enamasti ebakorrapärase kolmnurga kujuline. Kuumast kliimast olenevalt pidi kehakate täitma kolme põhinõuet: olema avar, napp ja kerge. Ülakeha võisid soovi korral katmata jätta nii mehed, kui ka naised , kuid enamasti katsid naised oma ülakeha küllalt sagedalt. Alastikultuuri siiski ei viljeldud, kuna seda peeti amoraalseks ja alamklassile sobivaks, mistõttu käisid alasti vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. Valge linane skenti meeste lühike mähkseelik ja kalasiris pikk liibuv tuppkleit, mida peamiselt kandsid naised ning muud seda liiki lihtsad rõivaesemed olid need, millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda
Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on moodustatud varrukad, teistele jällegi vaid üksainus õlapael. Naiste kerged õlasallid kaitsesid päev päikese eest, õhtul aga külma eest. Meeste riietus Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Meeste rõivastus arenes järkjärgult edasi ja üks esimesi moeuuendusi oli niudeseelik
annaabi.ee 
