Thespis. DIONÜÜSIAD Toimusid märtsis, aprillis 3 päeva. Seal lavastati näidendeid kogu linna rahvale. Külastus oli tasuta. Omavahel võistles 3 autorit, kes pidid esitama 3 tragöödiat ja 1 koomilise saaturi draama. Igale autorile loositi välja esinäitleja ja patroon, kelle ülesandeks oli etendust rahastada. KREEKA TEATER Koosnes 1. Orkestrast ringikujuline tantsuväljak, näiteplats( hiljem muutus Rooma teatri poolringiks, kus paiknesid senaatorite istekohad). 2. Skeneest lava tagune ehitis, kus hoiustati kostüüme ja dekoratsioone. 3. Theatrumist pealtvaatajate pinkide osa. o. Kasutati koturne(paksu tallaga jalats), maske ja eredavärvilisi kostüüme. NÄITEKIRJANIKUD Aristophanes komöödiakirjanik Nt: ,, Ratsanikud" Aichylos tragöödiakirjanik Nt: ,,Oresteia" Euripides tragöödiakirjanik Nt: ,, Kükloop" Sophokles tragöödiakirjanik Nt: ,,Kuningas Oidipus" KREEKA KOMÖÖDIA Naljamäng, mis sai alguse Dionysose rongkäigu nalja ja
Vanaaja Kultuurist ja Olustikust Vana-Kreekat kutsuti kunagi Hellaseks ja see hõlmas Balkani poolsaare lõuna osa. Vana-Kreeka ajalugu jaguneb kuude põhiperioodi. Vana-Kreeka ajaloo vanimat periood on III II aasta tuhandel enne meie aja arvamist nimetatakse kreeta mükeene ehk eugese kultuuri põhiperioodiks. Selle kultuuri keskuseks oli Kreeta saar, kus || aastatuhande paiku enne meie aja arvamist ehitati esimesed lossid ning arenes käsitöö ja laevaehitus. Kujunes ka Kreetal kiri mis on tänaseni desifreerimata. Kreetal ka kujunes oma riik mis püsis umbes 1400 aastani enne meie aja arvamist, mil ahhailased vallutasid Kreeta. Mõne aja pärast kujunes välja rauaaeg ahk nii nimetatud Homerose ajajärk, mis kestis XI IX sajandini enne meie aja arvamist. VIII VI sajandil enne meie aja arvamist kujunesid linnriigid (polised). Kreeklased hakkasid oma maad nimetama Hellaseks ja ennast helleniteks, kuid teisi rahvaid kutsusid barbaritek...
Tänapäeva teatri juured pärinevad arhailisest Kreekast: esimesed etendused toimusid Ateenas 534. aastal eKr türanni Peisitratose ajal. Kreeka teater kasvas välja koorilüürikast – Dionysose auks ette kantud ditürambidest, säilitades seose koorilüürikaga kogu klassikalise perioodi vältel. Etendused olid osa Dionysosele pühendatud rituaalist. Ateenas lavastati etendusi talvistel Dionysose pidustustel. Kreeka teater oli põhiplaanilt hobuserauakujuline, mis koosnes orkestrast, skeneest ja theatron'ist. Orkestra oli lava, kus etendati tragöödiaid ja komöödiaid. Skenee oli puidust lavakonstruktsioon näiteplatsi taga ja theatron'il oli näitemängu jälgimiskoht. Vana-Kreeka teatrid olid vabaõhuteatrid, millest saab järeldada, et kreeklased pidasid lugu tervisest. Lisaks sellele oli näitemängude sisu erinevalt hilisemast roomlaste näitekunstist hariv. Kuna Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, ei võtnud naised osa lavategevusest
Teater=theatron=vaatemängu koht. Theatrumil asusid vaatajate istekohad. Hiljem lisati mäekülgedele ka istmed istmeread. Keset orkestrat paiknes Dionysose altar, seal ohverdati pidustuste alguses. Altari astmetel istus hiljem muusikasaatja. Hiljem asendusid puuistmed kiviistmetega. Orkestra jäi samaks ning sellele lisandus skenee (algselt onn-telk orkestra taga, hiljem puidust ja kuuri moodi ja ajutine). Skenee oli lõpuks kivist püsiv ehitis, kus muudeti esiseina. Skeneest tehti nagu tiibhoone, millel oli palju funktsioone. Skenee esist kaunistati sammastikuga. Skenee ees oli proskeenium ehk väike lavake. Skenees toimus ümberriietumine, asus orkestra taga. ,,Deus ex machina" ehk jumal masinast. Seda väljendit kasutati nö kure kohta, masin, mis tõstis näitleja õhku või vastupidi, kui ta mängis jumalat ja ta oli vaja taevast maa peale tuua. Näitleja sai immiteerida lendamist. Näitleja sai tõsta orkestra kohale. · 34
annaabi.ee 
