Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha: kopse Aeglaste oksüdatiivsete lihastega seonduvad järgnevad sõnad: müoglobiin, reservhapnik, punane ATP sünteesib kõige rohkem aeroobne glükoosi lõhustamine Sarkomeeride lühenemise käivitab Ca vabanemine tsütosooli ATP süntees glükoosist aeroobsel rakuhingamise tulemuseks on süsihappegaas ja vesi Kudedest koosnevad elundite osad: limaskest, epiteel, parenhüüm Skeletilihasrakus paiknevad: aktiini filament, müosiini filament, müofibrill Vee aurustumise tõttu kaotab organism soojust kui keskkonna temperatuur on kõrgem kui kehatemperatuur Soojuse äraandmise mehhanismi tähistavad järgmised terminid: radiatsioon, aurustumine, konduktsioon Küünarvarre luud: ulna Ventraalsed õõned: kõhuõõs, vaagnaõõs, rinnaõõs L-vööndis ei paikne peened müofilamendid
müofibrille. Pikilõikeson näha A- ja I-vööte. Võimalik näha ka Z-jooni Skeletilihasraku peenstruktuur 1)Piklikud mitokondrid 2)hästi arenenud sarkoplasmaatiline retiikulum 3)perinukleaarselt väike Golgi aparaat 4)ohtralt glükogeenisõmeraid 5)näha on müoglobiini pigmente Südamelihaskude -vöötlihaskude südame seinas -kontraktisoonid ei allu tahtele -rakud on haralised ja moodustavad anastomoosid -vähem vööte kui skeletilihaskoel ja 4-5x väiksemad kui skeletilihasrakus -atsidofiilne sarkoplasma -1 või kaks tsentraalselt paiknevat tuuma(inimesed 75%mononukleaarsed) -omavahel seotud seostuskompleksiga, mida nim.seostus- ehk vahediskideks. -aukliidused e. Pilukontaktid e neksus Südamelihasrakkude ultrastruktuur 1)punased kiud,müoglobiini rikkad. 2)näha on A- ja I-vööte 3)mitokondreid ja glükogeeni on rohkem kui skeletilihasrakkudel. 4)Rakus esineb golgi aparaati 5)lipofustsiini pigmentide arv kasvab vananedes.
rakumembraaniga ja virgatsaine vabaneb ning difundeerub järgmise raku pinnal paikneva retseptorini, milleks võib olla ka teatud kanalivalk, ja seostub sellega. (konspekt) 28 Nimetage ajutegevust toetavaid signaalmolekule. Mutatsioonid K+ ja Na+ kanalite valkudes ajus võivad põhjustada epilepsiat. Serotoniin ja dopamiin on aktiivsed ajus, mõjutades und, tähelepanu, õppimisvõimet. 29 Nimetage lihaste kokkutõmbeid reguleerivaid signaalmolekule. Näiteks atsetüülkoliin indutseerib skeletilihasrakus kontraktsiooni, südamelihasrakkudes aga hoopis aeglustab kontraktsioonide sagedust, pankrease atsinaar-rakkudes põhjustab atsetüülkoliin aga seedeensüümide eksotsütosi. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et erinevates rakkudes on ühe ja sama lüliti külge ühendatud erinevad juhtmed. Prostaglandiine toodetakse paljude rakkude poolt; põhjustab silelihaste kontraktsiooni. 30 Nimetage sclerosis multiplex (hulgiskleroos) tekkimise põhjusi. Põhjuseks kas
rakus orienteeritud vajalikus suunas. Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile. Kontraktsiooni puhul
Seoses sellega esineb aktiinifilamentidel nn. treadmilling nähtus. Kui G-aktiini kontsentratsioon langeb teatud kriitilise piirini, nii et polümerisatsioon +otsast saab vrdseks monomeeride eraldumisega -otsast, siis filamendi netopikkus küll ei muutu, muutub aga iga üksiku monomeeri asend filamendis. Treadmilling vib olla üks mehanism, mille abil genereeritakse rakus liikumine. Aktiini- ja müosiinifilamentide organiseeritus skeletilihasrakus. Sarkomeeri ehitus ja kontraktsiooni printsiip. Ca-ioonide osalus kontraktsioonil. Lihasrakus peenetes filamentides peale aktiini veel troponiin ja tropomüosiin, paksud filamendid müosiinist. Kontraktsioon käib libisevate filamentide teooria põhiselt, kus närviimpulsi saabumisel vabastatakse Ca-ioonidsarkoplasmaatilisest retiikulumist sarkoplasmasse, pela kontraktsiooni pumbatakse Ca-ioonid tagasi SR-i. Aktiini filamendid on kinnitunud +otsaga Z-diskile
Filamentide endi pikkus ei muutu. Lihase kontraheerumisel muutuvad kitsamaks heledad vöödid. Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas. Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi . Energia lihaskontraktsiooniks tuleb ATP hüdrolüüsist. Peened e. aktiinifilamendid skeletilihasrakus on seotud lisavalkude tropomüosiini ja troponiiniga, mis vōimaldavad kontraktsiooni regulatsiooni Ca ++ ioonide poolt. 12 Aktiini polümerisatsiooni regulatsioon: Kontroll teostatakse rakumembraani vahendusel. Signaalid, mis pōhjustavad rakus aktiini polümerisatsiooni, tulevad ümbritsevast keskkonnast ja vōetakse vastu plasmamembraani vahendusel
Mõõdetud membraanipotentsiaal võimendatakse ja suunatakse registreerivasse seadmesse. 7. Lihaskontraktsiooni biokeemiline mehhanism: atsetüülkoliini funktsioon, erutuslaine levik lihasraku membraanil, T-süsteemis, Ca2+ ioonide kontsentratsiooni tõus sarkoplasmas, Ca2+ sidumine troponiiniga ja selle mõju troponiini-tropomüosiini kompleksile, ristsillakeste teke, ATP hüdrolüüs: Atsetüülkoliini funktsioon – industreerib skeletilihasrakus kontraktsiooni. Vabaneb närviimpulsi toimel ja seostub postsünaptiliste retseptoritega ning tingib depolarisatsiooni tõttu sarkoplasmaatilisest retiikulumist kaltsiumioonide vabanemise sarkoplasmasse. 8. Koliinesteraasi, Ca-pumba, Na-K-pumba funktsioonid lõõgastumise protsessis: 9. Lõõgastumine kui energiat tarbiv protsess: Lõõgastumiseks on vaja saavutada madal kaltsiumioonide tase sarkoplasmas; kaltsiumi pumpamiseks sarkoplasmaatilisse retiikulumi on vaja energiat ehk ATP-d kulutada
annaabi.ee 
