Inimese mediaansel sagitaalsel tasapinnal ei ole näha kopse Müofibrillide kontraktsioonil l-vöödi laius väheneb Sarkomeere sisaldavad lihased: skeletilihas, vöötlihas, südamelihas Isotoonilisel kontaktsioonil ei muutu lihase pinge Jala luud: tibia, fibula, femur T-torukese funktoon lihaskontsentraltsioonil on juhtida aktsioonpotentsiaali lihasrakku Luuaines on enam valku Müoglobiini funktioon lihaskoes: reservhapniku säilitamise koht Skeletilihasraku funktsionaalseks üksuseks on: sarkomeer Jagunemsvõimelistest kõhrerakkudest koosnevad epifüüsiplaadid asuvad: diafüüsi otstes, ... Motoorseid närviimpulssi vahendavad sarkolemmile: motoorsed lõpp-plaadid Nendest protsessidest toimub aeroobselt: rakuhingamine, ATP süntees Kehatasandeid tähistavad terminid: frontaalne, sagitaalne Skeletilihasrakus paiknevad struktuurid: müofibrill, aktiini ja müosiini filament
jamüofibrillide vahel. Ca ja Mg ioonide vabanemine, mis põhjustavad kontraktsiooni. Lihasetriaad -terminaaltsisternid(2) ja keskel transversaaltuubul Skeletilihaskude Lihasrakk on multituumne liitrakk. Tuumad on ovaalsed ja paiknevad tsentrist perifeerselt. Sarkoplasma lihaskius on atsidofiilne ja temas on palju pikki,silinderjaid paralleelselt kulgevaid müofibrille. Pikilõikeson näha A- ja I-vööte. Võimalik näha ka Z-jooni Skeletilihasraku peenstruktuur 1)Piklikud mitokondrid 2)hästi arenenud sarkoplasmaatiline retiikulum 3)perinukleaarselt väike Golgi aparaat 4)ohtralt glükogeenisõmeraid 5)näha on müoglobiini pigmente Südamelihaskude -vöötlihaskude südame seinas -kontraktisoonid ei allu tahtele -rakud on haralised ja moodustavad anastomoosid -vähem vööte kui skeletilihaskoel ja 4-5x väiksemad kui skeletilihasrakus -atsidofiilne sarkoplasma -1 või kaks tsentraalselt paiknevat tuuma(inimesed 75%mononukleaarsed)
..0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e
..0,85s, siis kestab absoluutne refrakataarsus umbes 0,20 sekundit. Sellele järgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e. suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refraktaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südame töö rütmilisus. (võrdluseks skeletilihasraku refraktaarsus 0,005s.) Erutusjuhtesüsteem. Süsteemi kuuluvad sinuatriaalsõlm, kodade juhtetee, atrioventrikulaarsõlm ning Hisi kimp, tema sääred ja lõppharud. Erutusjuhtesüsteemi rakud juhivad aktsioonipotentsiaale palju kiiremini kui teised südamelihase rakud. Nii levib erutusseisund kiiresti kogu südamesse. Impulss levib erutusjuhtesüsteemi rakkudest teistesse südamelihase rakkudesse, mis seejärel kontraheeruvad. Südame kontraktsiooni käivitab tavaliselt urke-koja e
..0,85 s, siis kestab absoluutne refraktaarsus umbes 0,20 sekundit. Sellelejärgneb erutuvuse järkjärgulise taastumise e suhtelise refraktaarsuse periood kestusega 0,02...0,05 s, mille jooksul võib uue erutuse esile kutsuda normaalsest tugevamate ärritajatega. Kogu refratkaarsuse periood kestab seega ca 0,25 s. ·Kuna südamelihas refraktaarsuse ajal uutele ärritajatele ei reageeri, hoitakse sellega ära vatsakeste kestev kokkutõmme ja tagatakse südametöö rütmilisus. ·Vrdl skeletilihasraku refraktaarsus 0,005 s. SÜDAMETSÜKKEL ·Alustame südame täielikust lõõgastumisest (diastolist). Üldisediastolilõpus on kõik südame õõned täidetud verega. ·Kõigepealt tõmbuvad korraga kokku südame mõlemad kojad (kodade süstol; kestus 0.1 s) , surudes vere endast vatsakestesse, mis laienevad veelgi. Osa verd surutakse ka juba suurtesse arteritesse. ·Järgneb mõlema vatsakese üheaegne kokkutõmme (vatsakeste süstol; kestus 0.3 s), mil veri
annaabi.ee 
