külas. Küla sai vallutatud punakaartlasete seljataha hiilimise ning sealt tule andmisega. 3. aprillil vallutasid skaudid Leikosa ja Gorodistse külad, kus asus punaste polk koos komissaridega. Sealt õnnestus röövida üks komissar, mille peale peata jäänud punased põgenesid. Ivanovo-Boloto´s ei saatnud skaute edu, põhjuseks vaenlase hästi peidetud kuulipildujad. Tagajärjeks ebaõnnestunud üritus Ivanovo-Boloto vallutada ja mitme ülema ja 11 skaudi elu jätmine lahinguväljale. 7. aprillil viidi skaudid Petseri alla. Nad pidid Petseri alt tungima Riia-Pihkva kiviteele, seal läbi murdma punaste kindlustatud joonest ja vallutama Iroboska. Äkilise lühikese löögiga vallutati Babkovo, Barkanova, Lebedõi ja Satrubje küla. Skautide vahetuseks saadetud 2. polgu osad ei suutnud oma käes hoida positsiooni, kuhu punased sihtisid oma pealöögi. Algas punaste
Inglismaa ning kõik seiklushimulised poisid (kuid milline poiss pole seiklushimuline!) tahtsid hakata skautideks. Oodatud raamat ilmus 1908. a. kevadel: "Skautlus poistele" ("Scouting for Boys"). Võib öelda, et mainitud raamat on igihaljas, st. on täiesti edukalt kasutatav ka praegusel ajal. Kiiresti tõlgiti see ka teistesse kultuurkeeltesse, nõnda saadi uudsest noorsooliikumisest aimu ka teistes maades. Ilmuma hakkas ka ajaleht "Skaut" ("The Scout"). Skaudiüksusi tekkis üha juurde ja B-P tunnetas, et skaudiliikumisega tegeledes suudab ta ühiskonnale kasulikum olla kui sõjaväelasena, nii otsustas ta tegevväe ohvitseri ameti maha panna ja anda kogu oma jõu uue ja elujõulise organisatsiooni loomisele. Järgmisel, 1909. aastal, loodi tüdrukutele "oma skautlus" - gaidlus (guide - ingl.k. juht, teed näitama). Tol ajal kehtinud tavade järgi ei olnud võimalik poisse-tüdrukuid samasse organisatsiooni ühendada
suunduti otse rindele. Skautide hüüdlauseks oli ''Üks kõigi eest kõik ühe eest!''. Vabadussõja-aegne Scoutspolk nimetati 24. jaanuaril 1924. aastal ümber Scoutspataljoniks ning 1. oktoobril 1928. aastal Scouts Üksik Jalaväe Pataljoniks. Eesti Vabariigi aastapäeval 1931. aastal avati Tallinnas Ülemiste kasarmu lugemissaalis kaks mälestustahvlit langenud skautide nimedega. Sõnavõtuga esinenud pataljoniülema kohusetäitja major J. Pinding meenutas noore skaudi Ressari sõnu, kes 21. jaanuaril 1919. aastal Pikkasaare jaamahoones haavatuna maas lamades enne viimast hingetõmmet lausus: ,, ... ma olen oma kohuse täitnud!''. Lausunud need sõnad, suikus ta igavesse unne teadmisega, et võit on käes ja tema on oma töö hästi teinud. Mälestustahvlitele oli kantud 65 langenud skaudi nimed. Tahvlite saatuse kohta nõukogude võimu ajal andmed puuduvad. Ohvitseride Keskkogu Avati 24.02.1926
· ,,raamat kehaharimisest" võistlemist,tugevaid emotsionaalseid koormusi · ,,Kooliealiste laste kehalise harimise · Harjutuste sooritamist käsiraamat" võimlemisriistadel · ,,võimlemine noorsoo heaks" · Ealiste iseärasuste arvestamist 27.Laste mänguväljakuid hakati rajama ja 8.Skaudi liikumine hakkas Venemaal õpilaste spordiringe organiseerima: levima: · 18.saj algul · 19.saj algul · 19.saj algul · 19.saj lõpus · 20.saj algul · 20.saj algul 28.1846.aastal loodi peterburis: 9.20.saj algul oli levinuimaks · Imperaatorlik Jahtklubi
annaabi.ee 
