Ainult Egiptuse valitsejatel oli õiguskobra kujutisele, mida võib leida niihästi kuningatroonilt kui kapuutsitaoliselt peakattelt, mis on saanud tuntuks Ramses II skulptuuridelt ja Tutanhamoni surimaskilt. Kleopatra ja talle eelnenud valitsejad kandsid keerulist peaehet, milles kaks sulge sümboliseerisid kandja kõrget seisust, päike, maakera ja jäärasarved aga olid viljakuse sümboliks. Ihu ligidal kanti mitmesuguseid õnnetoovaid amulette ehk ohutisi, nagu näitekspüha põrnikat skarabeust, ja need pandi lahkunule ka hauda kaasa. Populaarne õnnetoov märk oli wedjati silm ehk Horuse, taeva- ja päikesejumala silm, mida on mõnest kullast kaelaehtest leitud kaugelt rohkem kui üks.
m.a) ja Uus riik (1570-715 e.m.a). Kunsti traditsioonid olid väga püsivad. Egiptuses loodi ka üks kirjatüüp hieroglüüf. Egiptuse hieroglüüfid. Vaarao Narmeri palett u. 3000. e.m.a. Püramiidid Roomlased vallutasid Egiptuse u. 30.a e.m.a. Egiptuse kunst püsis u. 2500 a. muutumatuna. Enim mõjutas Egiptuse kunsti usk surmajärgsesse ellu ja usk jumalatesse. Egiptuse jumalad võisid sarnaneda loomadega (inimese keha ja looma pea). Pühaks peeti skarabeust, lehma, iibist ja saakalit. Igavest elu kindlustati kehade palsameerimisega ja haudehitiste rajamisega. Püramiid ruudukujuline alus, sees käigud, hauakamber, tehtud kivipankadest, pealt kaetud kiviplaatidega. Mastaaba maa-alune hauakamber, selle kohal kastitaoline kiviehitis, kaldus külgseintega. Astmikpüramiid kõrgemaks ehitatud mastaaba. Dzoseri atmikpüramiid Sakkaras. Giza püramiidid. Uue riigi arhitektuur
Näiteks rohelist saadi malahhiidi pulbrist, punast rauaroostest, musta värvi saamiseks kraabiti pottide alt tahma, purustati sütt või põletati luid peeneks pulbriks. Värvi sisse segati munavalget ja vaiku. Värvid on säilitanud oma erksuse paljude templite ja hauakambrite seintel tänapäevani, kuigi värvimisest on möödas 5000 aastat. Ornament. Egiptuse ornamendi loomisel kasutati mitmesuguseid motiive - lootost, papüürust, palmetti, päikeseketast, skarabeust, madu, kotkast jne. Egiptuse pinnakunsti üheks koostisosaks oli hieroglüüfidest kiri, kus pikad korduvad read moodustasid ornamentaalse mõjuga rütmi. Mööbel. Varasemate perioodide mööblist saab ettekujutuse seinamaalidelt ja -reljeefidelt. Mööbli tüübid - madal taburet, kirst, suhteliselt lihtsa vormiga, pealemaalitud kaunistustega. Konstruktsioon loogiline ja lihtne. Tänu rüüstamata Tutanhamoni hauakambrile (avastati 1922) on
surma ümber põimus terve müüt. Tema kultusekeskused asusid Abydoses ja Philaes. Kodulinnas Dedus kujutatakse Osirist kapiteelile toetuva sambana. Sümbol, mis hieroglüüfkirjas tähendab "kestma". Surm "kestab". Kui Osirist ka piltlikult kujutati, siis rohelise näoga muumiana. Sest ta elab ja haljendab. Peas on tal vaaraokroon, käes aga võimusümbolina karjakepp ja lehvik.(Osirise kultusest ja müüdist hiljem). Atumi ilmumiskujuks peeti skarabeust. Teda kujutati mehe- ja maokujulisena. Demiurg Atum seisis Heliopolise üheksainsuse (enneaadi) eesotsas. Püramiiditekstides mainitakse korduvalt gruppe, mis kõik koosnevad üheksast jumalast. Ühte neist kaaslaskondadest ehk enneaadidest nimetati Suureks, teist Väikeseks. Püramiiditekstides nimetatakse veel kaheksateistkümnest jumalast koosnevat gruppi. Kõiki kolme kaaslaskonda kujutavad kakskümmend seitse ritta asetatud sümbolit, mis tähistavad sõna neter (jumal)
annaabi.ee 
