Ankh. http://altreligion.about.com/od/ Ancient-Egyptian-Symbol.htm ja kaitset symbols/p/Ankh.htm Khepri. Skarabeusi kuju. http://4.bp.blogspot.com/- http://www.landofpyramids.org/images/k IKby8jA9Z3A/UIMeUdylr3I/AAAAAAAAAlk/8Cyn9Oa- hepri-tomb-nefertari.jpg MXs/s1600/scarab+gold.jpg Hieroglüüfid Hieroglüüfid. http://discoveringegypt.com/egyptian-hieroglyphic- writing/egyptian-hieroglyphic-alphabet/ http://www.penn.museum/cgi/hieroglyphsreal.php?
Tegeles käes matusetalitusega. Õpetas inimestele palsameerimist. Surnute riigis kaalus surnute südamed. Anubis 13. Egiptlaste pühad loomad, linnud, putukad, nende austamine. TV 17. lk. 41 Skarabeus tehti skarabeusi kujukesi. Kaunistati need kalliskividega. Pandi hauda kaasa, sest pidid õnne tooma. Peeti taassünni ja sigivuse sümboliks. Apis talle on ehitatud templeid. Preestrid hooldasid härga. Surma korral mumifitseeriti ja maeti sarkofaagidesse. Oli Memphise jumal Ptah, kes võttis härja kuju. Kass ehitati templeid. Neid palsameeriti. Ohverdati. Olid templite valvuriteks ja võitlesid näriliste vastu. 14. Hauatagune elu. Lk. 43, TV 18.
Enamikul lõikudel on antud rohkem kui üks seletus. 5 4 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 97 5 http://www.digitalegypt.ucl.ac.uk/literature/religious/bd17.html Pilt 1. Katkend Teeba papüüruselt. 17. peatükk. Peatükk XXX See peatükk on üks kõige olulisem Surnuteraamatus ja kahtlemata üks vanimaid. See on leitud igalt suuremalt papüüruselt, mis pole moondunud ja see on lõigatud sadadesse kõvast rohelisest kivist skarabeusi. Tekst on surnu pöördumine oma südame poole, milles ta anub: 1. Keegi ei tohi talle Kohtumõistmisel enne vastu astuda kui Tchatcha või Jumalikud Töölesundijad. 2. Tema süda ei tohi teda jätta. 3. Sheniu või jumalate pealik Osiris ei tohi tema nime haisvaks muuta. 4. Tema vastu ei tohi õhutada valetunnistajat. 5. Õigeksmõistva kohtuotsuse võib talle esitada peale seda, kui ta süda on kaalutud.6
liikumise järgi tulevikku. Tavaliselt lasti härg Apisel vanadussurma surra, aga juhul kui ta elas kahekümne viie aastaseks, uputati ta allikasse. Arvati, et preestrid oskavad püha härja ära tunda looma kehal olevate märkide järgi, milleks olid valge kolmnurk laubal ja kuusirp paremal küljel. Müütilised härjad olid algusest peale paljudes usundites jõu ja suguvõime sümboliks. Joonis 2. Püha loom Apis Skarabeusi ehk sõnnikumardikat austati päikesejumal Ra kehastusena. Egiptlased armastasid kanda õnnetoovaid amulette. Skarabeusid olid nende lemmikuks kuna nad uskusid et Skarabeus toob õnne. Bastet oli egiptuse päikesejumala Ra tütar. Algselt oli ta metsik ja kättemaksu himuline jumalanna, keda kujutati emalõvina, kuid hiljem muutus ta rahuarmastavaks ja sai endale kassi kuju. Ta oli viljakus- ja
Olulised olid veel nt saakal/koer (Anubis täh: koerake; surnutejumal). Palsameeriti ka loomi. Jumalad olid seotud loodusnähtuste ja eluvaldkondadega. Loodusega seotud jumalad: · NUT(vanas egiptuse k. taevas; taevajumalanna; kaardunult kujutatakse) ja GEB(maajumal; meess.) olid algselt omavahel seotud. SU eraldas nad. Nende lapsed olid päike, kuu ja tähed. ATUM kehastab loojuvat päikest; ilmumiskujuks peeti sõnnikumardikat ehk skarabeusi. Teda austati Heliopolis'es (helios päike), kus preestrid lõid maailma tekkeloo: ürgmerest tõusis pinnale jumal Atum, kellest tekkisid teised, kellest omakorda teised. · RA/RE (ka Heliopolises) sümboliks obelisk; peetakse vahetult inimese loojaks. Inimesed tekkisid tema pisaratest. Valitses tegelikult maailma üle, sest tütar Maat peab ikka ju isale alluma. Valevandujaid ootavad eriti koledad kannatused. · ATUM-RA tekkis, kui neid samastati
Hiinas kasutati piltkirja kuni kolmanda aastatuhandeni e.m.a. ja jõudnud silpkirjani, kasutavad seda tänapäevani. Skarabeus on muistsete egiptlaste püha mardikas. on muistsete egiptlaste püha mardikas, mille kujusid kasutati amuletina. Arvatakse, et selle sitika komme sõnnikukuule veeretada, meenutas egiptlastele päikese kulgemist üle taevalae. Jumal Ra oli tihti kujutatud selle sama sitikana, esindamaks varahommikust päikest Kheprit. Skarabeusi amuletid on uuestisünni sümbolid. Stuupa – arh, relig buda usu kultusehitis, (kivi)taraga ümbritsetud poolkerakujuline kiviplaatidega kaetud kuppel, mille kastitaolises ülaosas hoitakse reliikviaid. Kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest. Stuupa (dagoba; tiibeti mchod rten, mongoolia keel субурган - suburgan) on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub
annaabi.ee 
