SelveEkspress on mõeldud selleks, et kliendid saaksid oma ostud kiiremini tehtud. SelveEkspressi saab klient kasutada vaid juhul, kui tal on kehtiv partnerkaart. Klient peab võtma endale selvepuldi, seda saab teha, kui registreerid partnerkaadi pultide juures olevas seinas. Kui pult on käes, saab alustada ostlemisega. Selvepuldi kasutamine on lihtne, peab lihtsalt suunama puldi ülemise osa toote triipkoodile ning samal ajal all hoidma pluss nuppu, et pult skanneeriks toote. Kui kõik tooted on skanneeritud, peab suunduma makseterminalide juurde ning puldi asetama vastavasse pesasse. Kliendil on kaks valikut, kas maksta ise terminalis pangakaardiga või siis pöörduda selves töötava klienditeenindaja poole ning maksta sularahas. Teenindaja ülesanneteks on aidata kliente SelveEkspressi kasutamisel. Samuti kutsuda ja tutvustada neile SelveEkspressi. Teenindajal on ka kontrollpult, millel tuleb
samamoodi. Inimene näeb maailma sarnaselt filmiga samuti piltide jadana. Aju registreerides muutusi skanneerib kiiresti iga uut kuvandit. Seetõttu inimene oskab vältida kokkupõrkeid igasuguste objektega. Nii nagu filmi korralgi on tegemist siiski aju poolt loodud liikumise illusiooniga. Näiteks kui piltide arv muutuks sekundis väiksemaks, siis inimese ajataju oluliselt muutuks. Aeg sellisel juhul kiireneks. Näiteks aastad mööduksid umbes tundidega. Kui aga aju skanneeriks igas sekundis palju rohkem pilte, siis näeb inimene palju detaile. Aeg sellisel juhul aegleneks. Inimesed liiguvad ajas tegelikult peaaegu pidevalt. Selline oskus või võime on teadaolevalt ainult inimesel ja ühelgi teisel loomariigi esindajal sellist võimet ei ole olemas. Inimene saab liikuda ajas ainult oma mõtetes, kujutlustes. Näiteks planeerides oma tegevusi ette, mida tulevikus sooritada või meenutades vanu aega sukeldudes oma mõtetes minevikus aset leidnud sündmustesse
Inimene näeb maailma sarnaselt filmiga samuti piltide jadana. Aju registreerides muutusi skanneerib kiiresti iga uut kuvandit. Seetõttu inimene oskab vältida kokkupõrkeid igasuguste objektega. Nii nagu filmi korralgi on tegemist siiski aju poolt loodud liikumise illusiooniga. Näiteks kui piltide arv muutuks sekundis väiksemaks, siis inimese ajataju oluliselt muutuks. Aeg sellisel juhul kiireneks. Näiteks aastad mööduksid umbes tundidega. Kui aga aju skanneeriks igas sekundis palju rohkem pilte, siis näeb inimene palju detaile. Aeg sellisel juhul aegleneks. 3.4 Ajatu ja ruumitu taju Ajatu ja ruumitu taju ilmneb inimesel siis, kui ta ,,viibib" hyperruumis, mitte enam tavaruumis. Hyperruumi ja tavaruumi füüsikalist olemust seletatakse juba ajas rändamise füüsikateoorias 18 põhjalikumalt. Seepärast siin me seda tegema ei hakka. Ainult nii palju, et hyperruumis kaob ära aeg ja ruum
samamoodi. Inimene näeb maailma sarnaselt filmiga samuti piltide jadana. Aju registreerides muutusi skanneerib kiiresti iga uut kuvandit. Seetõttu inimene oskab vältida kokkupõrkeid igasuguste objektega. Nii nagu filmi korralgi on tegemist siiski aju poolt loodud liikumise illusiooniga. Näiteks kui piltide arv muutuks sekundis väiksemaks, siis inimese ajataju oluliselt muutuks. Aeg sellisel juhul kiireneks. Näiteks aastad mööduksid umbes tundidega. Kui aga aju skanneeriks igas sekundis palju rohkem pilte, siis näeb inimene palju detaile. Aeg sellisel juhul aegleneks. Inimesed liiguvad ajas tegelikult peaaegu pidevalt. Selline oskus või võime on teadaolevalt ainult inimesel ja ühelgi teisel loomariigi esindajal sellist võimet ei ole olemas. Inimene saab liikuda ajas ainult oma mõtetes, kujutlustes. Näiteks planeerides oma tegevusi ette, mida tulevikus sooritada või meenutades vanu aega – sukeldudes oma mõtetes minevikus aset leidnud sündmustesse
annaabi.ee 
