levinuim) neist on pildistatava objekti/stseeni võimalikult täpne, kvaliteetne ja tehniliselt pädev edastamine vaatajatele. Selle eesmärgi vaatepunktist võttes on ideaalne fototöötlus selline, kus tehakse vaid seda mis hädasti vaja ja sedagi soovitakse teha võimalikult vähe. Seega sõltub lõpptulemuse kvaliteet kõige rohkem sellest hetkest, millal foto tehakse hiljem tehtud töötlus saab seda paremuse suunas mõjutada õige vähe. Veel võimalusi hea foto saamiseks on neid skanneerides suure tihedusega või osta neid interneti pankadest. Halva kvaliteediga pilte leiab interneti veebisaitidel. Kvaliteetifail algab 2MB'ist kuni 20MB'ini. Tihti mõistetakse fototöötluse all ka sellist protsessi, kus fotot moonutatakse sedavõrd, et see ei kujuta enam täpselt seda olukorda, mis oli pildi tegemise ajal. Siin võib olla tegu nii kunstiliste ja esteetiliste taotlustega, aga näiteks ka sooviga õppeesmärkidel rõhutada mõnd objekti või objekti omadust
leiukohad avastatakse tihti juhuslikult kaevurite või algajate koopauurijate poolt, aga enamasti avastatakse need hoolika teadusliku uurimuse( ja planeeritud kulmineerumise) käigus. piirkonna geoloogia ja endine kliima võivad anda palju vihjeid tõenäolise kivististe asukoha kohta. samuti ka inimeste tegevusalade kohta. Uurijad kasutavad ka satelliitpilte, et saada maastikust korralik ülevaade. jagades piirkond võrdseteks ruutudeks, kõnnivad nad need ruudud ükshaaval läbi, skanneerides maapinda,lootuses leida mõni tehisese ( An object made or modified by humans) või tõendusmaterjal pinnaalustest kohtadest. kui tõotustlubav koht on leitud, võivad teadlased selle välja kaevata. väljakaevamis tehnika mida nad kasutavad, sõltub täielikult tõendist mida nad otsivad: uurija kes on huvitatud õietolmu andmete kogumisest kasutab rohkem teravamaid tööristu/tehnikat kui see kes on huvitatud puu tööriistadest. kuna
Välitööd Arheoloogiline luure (maastiku inspetkeerimine) Muinasaegsete objektide otsimine ja fikseerimine. *Head luureajad on aprill, mai ja november, sest siis pole puudel lehti. Asulakohtades on muld tumedam kui põldudel. Muistise mõõmtine ja asukoha määramine, kaardile kandmine, jooniste ning fotode tegemine. Arheolaserskanneerimine - Lennukilt maapinda laseritega skanneerides luuakse kõrgusandmetega reljeefkaart. *Iga muinasmälestis tuleb võtta riikliku kaitse alla. Arheoloogilised kaevamised Kaevamine on kõige vastutusrikkam etapp, sest selle käigus muistis hävitatakse. Kaevamisi on kaht tüüpi: uurimiskaevamised (plaanitud) ning päästmiskaevamised. Euroopas on 90% päästmiskaevamised ja 10% uurimiskaevamised.
Näiteks, kui A vastu lülitub GO, võib MutY DNA ahelast kõrvaldada hoopis A ning kui järgmise replikatsioonitsükli käigus lülitub GO vastu C, toimub selle tulemusena asendus AT CG. III. Nukleotiidide DNA ahelast väljalõikamine Pikk reparatsioonirada - kõrvaldatakse 1500 nt, osaleb DNA pol I. Lühike reparatsioonirada - kõrvaldatakse 12 - 13 nt, osalevad UvrABC ekstsinukleaas ja UvrD. UvrA (kahjustust tundev valk) ning UvrB (helikaas) tunnevad DNA-d skanneerides ära defekti. Kahjustuse kohal toimuvad valkudes konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel UvrA dissotseerub ning UvrB ja defektse ala kompleksiga seostub UvrC. UvrB-l on endonukleaasne aktiivsus, ta tekitab katke 5-ndasse fosfodiestersidemesse kahjustusest 3´ suunas. 8-nda fosfodiestersideme katke kahjustusest 5´suunas teostatakse UvrC poolt. Seejärel kõrvaldavad UvrD helikaas ja DNA polümeraas I oligo ning toimub tühiku täissüntees
ahelast kõrvaldada hoopis A ning kui järgmise replikatsioonitsükli käigus lülitub GO vastu C, toimub selle tulemusena asendus AT CG. GO reparatsiooniensüümide homolooge on leitud ka eukarüootsetest rakkudest. Nukleotiidide DNA ahelast väljalõikamine Pikk reparatsioonirada - kõrvaldatakse 1500 nt, osaleb DNA pol I. Lühike reparatsioonirada - kõrvaldatakse 12 - 13 nt, osalevad UvrABC ekstsinukleaas ja UvrD. UvrA (kahjustust tundev valk) ning UvrB (helikaas) tunnevad DNA-d skanneerides ära defekti. Kahjustuse kohal toimuvad valkudes konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel UvrA dissotseerub ning UvrB ja defektse ala kompleksiga seostub UvrC. UvrB-l on endonukleaasne aktiivsus, ta tekitab katke 5-ndasse fosfodiestersidemesse kahjustusest 3´ suunas. 8-nda fosfodiestersideme katke kahjustusest 5´suunas teostatakse UvrC poolt. Seejärel kõrvaldavad UvrD helikaas ja DNA polümeraas I oligo ning toimub tühiku täissüntees
nii A/G kui A/GO puhul. GO reparatsiooniensüümide homolooge on leitud ka eukarüootsetest rakkudest. Nukleotiidide DNA ahelast väljalõikamine Bakterites on kirjeldatud kaks reparatsioonirada: 1) Pikk reparatsioonirada - kõrvaldatakse 1500 nt, osaleb DNA pol III. 2) Lühike reparatsioonirada - kõrvaldatakse 12 nt, osalevad UvrABC ekstsinukleaas (excinuclease, väljalõikenukleaas) ja UvrD. UvrA (kahjustust tundev valk) ning UvrB (helikaas) tunnevad DNA-d skanneerides ära defekti. Kahjustuse kohal toimuvad konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel UvrA dissotseerub ning UvrB ja defektse ala kompleksiga seostub UvrC. UvrC-l on endonukleaasne aktiivsus, ta tekitab katke 5-ndasse fosfodiestersidemesse kahjustusest 3´-suunas ja 8-nda fosfodiestersideme katke kahjustusest 5´-suunas. Seejärel kõrvaldab UvrD helikaas (DNA helikaas II) üksikahelalise 12 nt-pikuse DNA lõigu ja DNA polümeraas I sünteesib tühiku täis.
nii A/G kui A/GO puhul. GO reparatsiooniensüümide homolooge on leitud ka eukarüootsetest rakkudest. Nukleotiidide DNA ahelast väljalõikamine Bakterites on kirjeldatud kaks reparatsioonirada: 1) Pikk reparatsioonirada - kõrvaldatakse 1500 nt, osaleb DNA pol III. 2) Lühike reparatsioonirada - kõrvaldatakse 12 nt, osalevad UvrABC ekstsinukleaas (excinuclease, väljalõikenukleaas) ja UvrD. UvrA (kahjustust tundev valk) ning UvrB (helikaas) tunnevad DNA-d skanneerides ära defekti. Kahjustuse kohal toimuvad konformatsioonilised muutused, mille tagajärjel UvrA dissotseerub ning UvrB ja defektse ala kompleksiga seostub UvrC. UvrC-l on endonukleaasne aktiivsus, ta tekitab katke 5-ndasse fosfodiestersidemesse kahjustusest 3´-suunas ja 8-nda fosfodiestersideme katke kahjustusest 5´-suunas. Seejärel kõrvaldab UvrD helikaas (DNA helikaas II) üksikahelalise 12 nt-pikuse DNA lõigu ja DNA polümeraas I sünteesib tühiku täis.
annaabi.ee 
