seostati rahvaetumoloogiliselt homonüümiga kont ehk luu. (Rätsep 2012: 17) 8 Kokkuvõte Varasemalt pidasid eestlased endid maarahvaks, kelle keelt nimetati maakeeleks. Hiljem hakkasid eestlased endid nimetama vanade maakondade järgi. Ka Eesti naabrid hakkasid meid kutsuma endile lähemale maakonna järgi, soomlastele olime ja oleme virolaiset, lätlastele olime aga igauni. Ärkamisajal hakkasime endid nimetama sakslastele tuntud ja skandinaavlastele omase rahvanime järgi eestlasteks ja oma maad Eestiks. Sõna leib on samuti oluline laen eesti keelde, kuna see oli meie esivanemate peamine söök ja seda sõna kasutati igapäevaselt. Leivaga seondub ka leedi ja lord, mis tähendasid inimesi, kes hoolitsesid leiva lauale saamise eest. 9 Kirjandus Rätsep, Huno 2007. Kui kaua me oleme olnud eestlased? – Oma Keel nr 1, 5 – 15 Rätsep, Huno 2012. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest. – Oma Keel nr 1, 11 – 12
kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma; 5.Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia Skandinaavlaste muistne maailmapilt Nad austasid loodusjõude, eriti päikest, loodusobjekte(puid, jõgesid, allikaid ja järvi) ning ka esivanemaid; nende
Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj. õitsenud kloostrikultuurile.Inglise kuningas Alfred Suur saavutas normannide üle võidu aga Ida-Inglismaast kujunes ikkagi taanlaste riik- Danelag. Prantsusmaal rüüstasid normaanid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi.Lä-Frangi kuningas andis normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Pr.Rollo võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Skan.ristiusk: Suhtlemine kristliku Eu. tõi skandinaavlastele ristiusu. Taanis võttis kristluse vastu ja lasi rahva ristida kuningas HArald Sinihammas 960. a. paiku.Norras oli selleks aga Olav Püha, keda hakati pärast surma austama Norra kaitsepühakuna. Rootsis liitis maa ühtseks riigiks. Olav Sülekuningas, kes lasi end 1008. a ristida.Poliitiliseks keskuseks sai Uppsala. Samal ajal hakkasid Rootsi kuningad alistama Soomet, kus samuti hakkas ristiusk levima. Ristusu vastuvõtmine Skan. käis käsikäes riikide tekkega
Etnilisest seisukohast on küsimusele vastamine keerulisem, sest tegu on geneetiliselt kireva kooslusega, mille puhul oleks väär arvata, et tegu on vaid heledate sinisilmsete inimestega või puhta aaria rassiga (viimane arvamus oli levinud 19. Ja 20. sajandi algusel). ,,Inimtegevuse jäljed Skandinaavias (Taani, Rootsi, Soome, Norra) ulatuvad 10 000 a. (e.Kr.) tagusesse aega, kuid on vähetõenäoline, et sel ajal elanud inimesed olid otsesed eellassed skandinaavlastele ja skandinaavia keelele".7 Paul Siding (,,Scandinavian Races") ja nii mõnedki teised ajaloolased on väitnud, et praegused Taani, Norra ja Rootsi elanikud on goodi (idagermaanlased) hõimude järeltulijad. 8 Nimelt germaanlaste hõimude teed lahknesid ja osa neist (goodid) rändas Põhjamaadesse, võttes kaasa oma usu ja keele. Seal nad segunesid nii geneetiliselt kui keeleliselt kohalikega, kelleks olid soomlased ja saamid ehk laplased. Nõnda kujunesid tänapäeva skandinaavlased
911. aastal saigi Normandia maa-ala viikingipealik Rollole. Usundis domineeris esivanemate ja loodusesemete austamine. Valhalla oli võitlejate riik, kuhu läksid langenud võitlejad. Thor oli kõige austatum taevajumal. Tekitas välku ja tema päev oli neljapäev, kui tuli tasa olla. Odin oli austatud Taanis, Rootsis, Götamaal nkuningate, pealike ja sõjameeste seas. Odin = Oden, ta oli päikese- ja sõjajumal. Tarkuse ja luule kaitsja. Öeldakse, et tema tõi skandinaavlastele ruunid. Ruunikiri oli kiri, mis lähtus ladina tähestikust, kuid oli kohandatud kivisse raiumiseks. Oli ka natuke eripärasusi. Viikingiaja kirjanduse mälestusmärgid on saagad, mis olid suuliselt edasikantud pikemad jutustused. Saagad käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis. Normannidena tunti viikingeid Lääne-Euroopas (sõnast "põhi"), seevastu Ida-Euroopas olid nad varjaagid. 5. Suurbritannia (§8): kuidas on arengut mõjutanud keldid, roomlased, anglosaksid, normannid.
kultuure · Nende abil levisid ka erinevad teadussaavutused · Muutusid kristlikele maadele nuhtluseks vallutusretkede tõttu, nad röövisid ja tapsid · Neid hakati võtma väeteenistusse · Tegid inglismaal lõpu kloostrikultuurile. · Lõid oma riigid: Inglismaal, Prantsusmaal, Kiievi-Venemaal ja Lõuna-Itaalias. Kultuur: · Suhtlemine kristliku Euroopaga tõi Skandinaavlastele ristiusu · Pidasid väga lugu oma paganlikest traditsioonidest · Austasid loodusjõude, loodusobjekte ja esivanemaid · Neil oli 8 jumalat, mis jagunesid 2 perekonda: Aasideks ja Vaanideks · Viikingite kohta teame täpsemalt täna saagadele ,,Vanem Edda" Ruunid: Ruunikivi võeti kasutusele Taanis, mis hiljem levis kogu Skandinaaviasse. 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kreeka, ladina või etruski tähestikust
annaabi.ee 
