Vene Impeeriumi aegseid piire. See tähendas Balti riikide, kaasaarvatud Eesti valduste omistamist Nõukogude Liidu poolt. Eesti vajas iseseisvumise algusaastail naaberriikide toetust, nii otsustati 1920. aastal luua Balti liit, kuid katse ebaõnnestus tänu Leedu- Poola vahelisele konfliktile ja Soome taganemisele. Soome algne poolehoid jahenes 1922. aastal, kui muutus riigi välispoliitiline kurss. Soome otsustas Skandinaaviamaadele läheneda ja Balti riikidest hoopis eemalduda. Ka sisepoliitiliselt oli Eesti nõrk. Valitsused vahetusid pidevalt, erakonnad püüdlesid oma huvide, mitte riigi kui terviku huvide kaitsmise poole. Seda kasutasid ära kommunistid, kes 1924. aastal üritasid tulutult riigipööret organiseerida. 1934. aasta jevadel teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväelise riigipöörde, mille käigus suleti 1929. aastal populaarsust kogunud vabadussõjalaste organisatsioonid
resursside ülekandmine ja pool avalikest kulutusdest läheb sotsiaalsfääri 40-50% KOLM HEAOLURIIGI MUDELIT : 1) * konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) – aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) * sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) – aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) – aluspõhimõtteks riigipoolne
Balti Liit ja selle ebaõnnestumine- Regionaalne sõjalis-poliitiline kaitseliit Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel. 1920. a. suveks jõuti koostada ühise kaitse- konventsiooni projekt, kuid see nurjus Leedu ja Poola vahel puhkenud relvakonflikti tõttu. Peale seda üritati luua nelja riigi liitu ilma Leeduta, kuid takistuseks sai Soome välispoliitilise kursi muutmine. Soome otsustas läheneda skandinaaviamaadele. Neutraliteediseadus võeti 1938. aastal vastu kuna Eestil puudus üha pingestuvas Euroopas reaalne jõud oma erapooletuse kaitsmiseks. 4. Kultuur Muutused hariduses, probleemid- koolikorralduse aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati erinevate kooliastmete programmid. * Koolisüsteem kaheastmeline, mõlemad kooliastmed emakeelsed- kindlustati ka vähemusrahvustele omakeelne haridus. * Kohustuslik algharidus piirnes 1920
Olles veendunud seadme t õhususes, on Soomes, Rootsis ja Norras muudetud suitsuandur k õigis eluhoonetes kohustuslikuks. K õigis kolmes riigis on suitsuandur olemas üle 95% kodudest. Lisaks suitsuandurile on põhjanaabritel kodus ka kindlasti 6kg pulberkustuti, Norras on 6kg kustuti kohustuslik juba 1991 aastast. Köögis on käepärasemaks kustutusvahendiks tulekustutustekk. 6 Lisaks Skandinaaviamaadele on suitsuandur laialdast kasutust leidnud Suurbritannias 80% kodudest, Taanis 70%, Saksamaal ja Prantsusmaal üle 20% ning teistes Euroopa riikides k äib töö Skandinaavia riikide eeskujul. Lisaks on suitsuandur kohustuslik Venemaal Moskva uuselamutes 2002a. ja USAs enamus osariikides. Euroopas ollakse veendumusel, et suitsuandurite olemasolu kodudes ja teavitust öö on otseselt seotud tulekahjuohvrite arvuga st suitsuanduri kasutamine v õimaldab kordades
Suitsuandur on Eestis kohustuslik alates 2009.a Olles veendunud seadme tõhususes, on Soomes, Rootsis ja Norras muudetud suitsuandur kõigis eluhoonetes kohustuslikuks. Kõigis kolmes riigis on suitsuandur olemas üle 95% kodudest. Lisaks suitsuandurile on põhjanaabritel kodus ka kindlasti 6kg pulberkustuti. Norras on 6kg kustuti näiteks kohustuslik juba 1991. aastast. Köögis on käepärasemaks kustutusvahendiks tulekustutustekk. Lisaks Skandinaaviamaadele on suitsuandur laialdast kasutust leidnud Suurbritannias 80% kodudest, Taanis 70%, Saksamaal ja Prantsusmaal üle 20% ning teistes Euroopa riikides käib töö Skandinaavia riikide eeskujul. Lisaks on suitsuandur kohustuslik Venemaal Moskva uuselamutes 2002a. ja USA-s enamus osariikides. Euroopas ollakse veendumusel, et suitsuandurite olemasolu kodudes ja teavitustöö on otseselt seotud tulekahjuohvrite arvuga st suitsuanduri kasutamine võimaldab kordades vähendada tulesurmade arvu
Heaoluriigi tunnused: 1) ressursside ülekandmine 2) sotsiaalsfäärile 40-50% avalikest kuludest. Heaoluriigi põhimudelid: 1) konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) aluspõhimõtteks riigipoolne
äärsete riikide (Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola) majandusliku ja kultuurilisem aga eriti sõjalis-poliitilise koostöö. Leedu-Poola relvakonflikt aga rikkus selle. Soome.Eesti-Läti-Poola liit o 1922. a kevadel kirjutati Varssavis alla sõjalis-poliitilisele liidulepingule. Soome parlament jättis aga leppe ratifitseerimata lootes balti riikidest distantseerudes läheneda Skandinaaviamaadele. o Balti liidu ainsaks reaalseks tulemuseks jäi 1923. a lõpul allakirjutatud Eesti-Läti kaitseliidu leping. o Leedu mittekallaletungi leping NSV Liiduga muutis Läti ja Eesti suhted Leeduga veelgi kaugemaks. o Rahvusvaheline koostöö 1920. aastate lõpul o Tihenesid Eesti ja Läti suhted naabritega, esmajoones Rootsiga. Kerkis esile Baltoskandia idee tihe koostöö Skandinaavia ja Baltiriikide vahel. See kestis kuni 1934. a sest
annaabi.ee 
