Matemaatilisele avaldisele tuginevat loodusnähtuse (nt rongi liikumise) kirjeldust nimetatakse analüütiliseks mudeliks. 4. Selgita vektoriaalse suuruse erinevust skalaarsest. Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks, mida iseloomustab peale arvulise väärtuse ka suund. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Ehk siis vektoriaalsel suurusel on peale arvulise väärtuse ka suund aga skalaarsetel suurustel on ainult arvuline väärtus ja seda saab esitada vaid ühe mõõtarvu või mõõtühikuga. 5. Mida näitab kiirus? Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.
Nimelised omadused tuleb edasi anda sõnades ja neid ei ole võimalik järjekorda panna. Kvantitatiivsed diskreetsed omadustel on kindlad arvud, millel on omakorda täpne väärtus. Näiteks saan lugeda mitu sportlast käib minu trennis. Kvantitatiivsed pidevad omadustel on täpne reaalarvuline väärtus, mis võib olla lõputu (nt pii väärtus). Füüsikalisi suurusi saab jagada kaheks: skalaarsed ja vektoriaalsed suurused. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil puudub suund. Näiteks aeg, mida iga inimene kasutab iga päev. Vektoriaalsed suurused aga omavad kindlat suunda. Näiteks kiirus. Ma näen iga päev kuidas autod kiirendavad linnas kuid ma ei saa öelda kuhu ta sõidab. Tehes igapäevaseid toimetusi kasutan ma tihti füüsikalisi suuruseid, ise seda teadmata. Füüsikalised suurused teevad igapäevaelu palju lihtsamaks.
FÜÜSIKALISTE SUURUSTE MATEMAATILINE KIRJELDAMINE Nagu eelmises peatükis sai mainitud, jagunevad füüsikalised suurused skalaarseteks ja vektoriaalseteks. Skalaarsed suurused Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks (scla -- ladina k. redel, astmestik). Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Skalaarsed suurused on näiteks näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Mõnikord võib jääda ekslik mulje, et mõnel skalaaril on siiski suund olemas. Näiteks aeg voolab muudkui edasi ja soojendatava vee temperatuur muutub suurenemise suunas. Nende näidete puhul on tegemist vaid nähtustega, kus toimub suuruse arvulise väärtuse muutumine. Siin pole tegemist suunaga ruumis nagu üles või läänesuunas
2. Füüsikaline suurus- on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Skalaarne suurus- Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. 4. Vektoriaalne suurus- Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. 5. Skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevus- Skalaarsel suurusel ei ole suunda, vektoriaalsel suurusel on alati suund. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud. 6. Kehade mõõtmed- pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel
sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda.( aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur.) Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. (kiirus, kiirendus ja jõud) 5.Mis on vektori moodul? (3.1.3); (81) Vektori pikkust nimetatakse vektori mooduliks. 6. Millised pkt 3 loetletud füüsikalistest suurustest on: a) skalaarsed; b) vektoriaalsed? skalaarsed: pikkus, pindala, rõhk, punktmass vektoriaalsed: jõud, kiirus, kiirendus,
Iga mudeli kasutamisel peaksime iseendalt küsima, mis on need reaalse loodusobjekti omadused, mis konkreetse mudeli poolt arvestamata jäetakse. Punktmassi korral on selleks keha kuju ja mõõtmed. 23. Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea võrdlus. Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks (lad.k. scala redel, astmestik). Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. Skalaarsed suurused on näiteks näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. Me kohtame füüsikas palju ka selliseid suurusi, mida iseloomustab lisaks arvulisele väärtuse suund. Näiteks ei saa me ennustada, kuhu teadaoleva kiirusega sammuv matkaja kolme tunni pärast kohale jõuab, kui me ei tea, millises suunas ta liigub. Matemaatikas nimetatakse suunatud sirglõiku vektoriks (lad.k. vector kandja, edasiviija)
uurimisobjekti korral, vaid mistahes samalaadse objekti uurimisel. Kahe füüsikalise suuruse omavahelise sõltuvuse kui põhjusliku seose korral esineb üks suurus põhjusena ja teine tagajärjena. • Matemaatikas nimetatakse esimest argumendiks X ja teist funktsiooniks y=f(x). Skalaarsed ja vektoriaalsed suurused • Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks (ld scala 'redel, astmestik'). Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda. • Skalaarsed suurused on näiteks aeg, pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur. • Miinusmärk skalaarse suuruse arvväärtuse ees väljendab mõttelist liikumist arvteljel negatiivses suunas ehk siis vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Skalaarsed suurused ja matemaatilised tehted • Skalaarsete suurustega saab sooritada erinevaid matemaatilisi tehteid. Seejuures ei tohi
annaabi.ee 
