5. Läänemere fütoplanktoni andmebaas (2004) sisaldab 1700 liiki, alamliiki ja varieteeti http://www.helcom.fi/stc/files/Publications/Proceedings/bsep95.pdf Fütoplanktoni horisontaalne levik Läänemeres Mõjutegurid: 1. Soolsus. Joonis 1. Läänemere soolsuse jaotumine 2. Temperatuur. 3. Hoovused 1.1 Soolsuse horisontaalne varieeruvus mere eri osades on 10-15- kordne: 3-5 Põhjalahes, 6-8 avameres, 20-30 Kattegatis ja Skagerrakis. Seetõttu liigiline koosseis mere eri osades erinev. Darssi künnis on "looduslik piir", millest idapoole väheneb tugevasti polühaliinsete liikide arv perekondadest Chaetoceros, Coscinodiscus, Rhizosolenia, Ceratium.. Mereliste fütoplankterite kohastumised riimvees: Mitmed Läänemere fütoplanktonis esinevad merelise päritoluga vetikad erinevad ookeanis elavatest liigikaaslastest õhema skeleti poolest (Skeletonema costatum, Stephanodiscus subsalsus)
Saksa väed olid ka suures koguses hakanud tootma tabuuni ja sariini, kuna leidsid selleks sõjaajal efektiivse mooduse. Sõja lõpuks oli korda aetud ka somaani tootmine. Kogutud andmete, mis leiti Lääne-Saksamaal, põhjal võib öelda, et ameerika ja inglise okupandiväed uputasid relvi põhiliselt neljas piirkonnas, mis kõik asuvad Lääne-Euroopa kallaste läheduses. Norra sügavaveelises piirkonnas Arendali lähedal; Skagerrakis, mis asub Rootsi sadama Lysekili lähedal; Taani saare Fyni lähedal; Skageni, Taani põhjapoolseima punkti läheduses. Kuue piirkonna merepõhjas on kokku 302 875 tonni mürkaineid ja ligikaudu viiendik üldkogusest on ründemürgid. Lisaks sellele on üle 120 tuhande tonni keemiarelvi uputatud kindlaks määramata Atlandi ookeani eri piirkonnis ja La Manche väina lääneosas. 2.2 Keskkonna ohustamine5
2. Läänemerre suubub 250 jõge, mis kannavad aastas merre 440 km3 vett, mis on 2% Läänemere vee üldmahust, 3. Parasvöötmes on auramine väike, see on enamvähem tasakaalus otseselt merre langevate sademetega. Pinnalähedane homohaliinne veekiht on enamvähem ühtlase S-ga; sügavamal heterohaliinne, ebaühtlase soolsusega vesi, S oleneb ookeanivee sissevoolavast hulgast, vee seiskumisest süvikualadel jne. Pinnakihtide S on Põhjameres 32-35pr, Skagerrakis 30 pr, Kattegatis 20 pr, Läänemere S- osas 8 pr, keskosas 6-7 pr, Põhjalahe ja Soome lahe äärmistes soppides 3-2 pr. Põhjavee soolsus on keerulisema jaotusega. Geograafiline levik maailmaookeanis Vetikate geograafias e. fükogeograafias (phycogeography) on 2 pioneeri: F.R. Kjellman (Rootsi teadlane, peamiselt võrrelnud põhjapoolkera floorasid, tähtsamad tööd ilmusid ajavahemikus 1877-1906) ja W.A. Setchell (USA teadlane, rõhutas temperatuuri osa vetikate levikus,
tavakohase ohverdamisega: kuradid viskavad ristitava mereveega täidetud basseini, mispeale Neptun kuulutab ta täieõiguslikuks meremeheks, kellele siitpeale on antud vaba voli igal ajal ekvaatorit ületada. Selle tõendusena saab iga äsjaristitud meremees lõbusasisulise ristimistunnistuse. Kui kõik on henselduse läbi teinud, saab kapten Neptunilt ekvaatori "võtme" ning loa jätkata reisi. Peale ekvaatori on henseldamist kasutatud ka Kulleni maanina ja Gotlandi juures, Skagerrakis, Gibraltari väinas, Kap Hoornist möödudes, Vähi pöörijoone ja polaarjoone ületamise . Ekvaatori ületamine Merematus, laevamehe või laeval viibinud isiku matmine merre (ookeani). Seda tehakse siis, kui surnut pole võimalik kodumaale (või lihtsalt kuivale maale) toimetada. Vajadus merematuse järele tekkis kauges minevikus, kui hakati tegema pikki mereretki. Kujunesid kindlad rituaalid: nt viikingid asetasid oma lahingus langenud kaaslased drakkaritele, süütasid
annaabi.ee 
