ei ole. Orbiidil on vaja inimesi erinevatesega elukutsega: insenerid, teadlased, arstid ja pilootid. Nii esimene asi on uurimus sobiva eriala. Isikuomadused · oluline: mälu, tähelepanu, mõtlemine, taju, suhtumine inimestega, moraalsed väärtused, sallivus, konfliktid, kognitiivne ja loominguline tegevus, tahe ja võime õppida. · Veel kosmonautil peab olema väga tugev tervis, sest kosmonautis on väga palju raskeid trenni Tööriietus · Skafandrid on mõeldud ohutu reisimise ja töö astronaut kosmoses. · On kaks peamist tüüpi: pehme tüüpi skafander ja raske tüüpi skafander. Tegevused tööl · Kosmoses astronaudid uurivad erinevaid planeedi, analüüsivad, pildistavad kosmosi ja teevad remondi satelliites (kui on vaja). Karjäärivõimalus · Astronaudid ei saanud kosmonautiks kohe pärast nende vastuvõtmist kosmonauti rühmasse. Veel neil on muidugi üldine ruumi koolitus
Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. «Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. 'Kotkas' on laskunud!» kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? «Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla,» ütles Neil hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21
Lihtsalt, meie planeedil on veel väga palju lahendamata küsimusi ja kui me ei oska maalgi kõike lahti seletada, siis kuidas me saame seda teha väljaspool maad? Meil on enne maaväliste küsimusteni jõudmist lihtsalt vaja leida vastused veel paljudele küsimustele meie enda planeedil. Samas on leitud väga vanu kajujoonisid, kus on kujutatud ebamaiseid olendeid. Kust teadsid kiviaja inimesed joonistada olevusi, kellel oleks pea ümber nagu mingi kaitsekera? Kosmonaudid ja skafandrid tulid alles 20. sajandil kasutusele. Samuti on seal joonistatud olevusi mis ei ole meie planeedi asukad. Suure pea ja suurte silmadega väikesed olevused. Võib-olla joonistati üles seda mida tegelikult ka näinud oldi? Alles mõni kuu tagasi oli ajalehes artikkel, et Mehhiko talunik leidis kummalise olevuse, suurest hirmust soovis ta seda kohe hävitada ja sai sellega ka hakkama. Nüüd on teadlased uurinud, et see olevus ei ole maise DNA-ga, et ehk on see kuskilt teiselt
Ta helistas Persikovile, kes arvas et see kõnts ei saa muud olla kui kuivanud väljaheited vms, kuid pesta neid küll poleks vaja. (Raamatu lõpu poole selgub, et neil tegelikult oli muster peal, sest need ei olnud üldse kanamunad) Persikov omaette Ivanoviga: ei tea missugused need kanad välja tulevad,kas nad paljunemisvõimelised on, kas nad jalgugi alla võtavad, või surevad kohe paari päeva jooksul. jnejne. arutasid ivanoviga, kas nad said skafandrid ja kiivrid kätte, kas gaas toimis (killis tõhusalt konni), Ivanov soovitas profil kirjutada GPU-le avaldus, et talle elektripüstol antaks.- pauku ei tee, tapab saja sammu pealt. Rokk mängis ka flööti. See oli kunagi ta elukutse olnud ansamblis mängida. Selle aga katkestas sõda. Äkitselt katkestas tema mängu koerte äge haukumine, mis aegamisi muutus haledaks ulgumiseks. Lisaks kostis miljonhäälne konnade krooksumine.
Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning juhtis kuumoodulit käsitsi. 20. juulil, kui Tallinnas näitas kell 23.18, maandus moodul Kuu pinnale. ,,Hallo, Houston! Siin Vaikuse meri. ,,Kotkas" on laskunud!" kõlas eetris. Eagle'is jätkus patareitoidet ja õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli puhata ja panna selga rasked skafandrid. 2.2. Armstrongi samm Kuu pinnale Alles viis ja pool tundi pärast maandumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. ,,Viis, neli, kolm, kaks," luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Mida ta sel hetkel tundis? ,,Mitte midagi erilist. Ma tahtsin lihtsalt väga ettevaatlik olla," ütles Neil Armstrong hiljem pressikonverentsil. Tallinnas oli 21. juuli 1969
ning võttis ohjad enda kätte. NASA lennujuhtimiskeskuses Houstonis mõõdeti samal ajal kahe mehe pulssi: Neilil oli see 156, Edwinil 150 lööki minutis. 20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata. Alles viis ja pool tundi pärast laskumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras ennast näoga Kotka poole ja hakkas aeglaselt trepist alla ronima. Kuust lahutas teda üheksa astet. Telekaamera oli Aldrini käes. «Viis, neli, kolm, kaks,» luges Neil ning sirutas vasaku jala Kuule. Tallinnas näitas kell 21. juulit, mõni minut enne kuut, kui esimene inimene kahe jalaga Kuu pinnal. «See on väike samm ühele inimesele, kuid suur hüpe kogu inimkonnale!»
annaabi.ee 
