...................................................3 Vanast kiviristist.................................................................................4 Viinaköök ja Juustukoda.....................................................................5 Siversite sugukond..............................................................................6 Heimtali Siversid Enne Nüüd Eellugu ja erinevaid versioone Heimtali mõisast ja perekond Siversist. Siversi puhul kohtame kahte nimevormi Sievers ja Sivers. Nimi Siverspärineb alamsaksa pärisnimest Siewert. See nimi esineb Põhja- ja Läänemere lääneosas sama sagedasti, kui patroonnimed Eggers, Peters, Harmens, Ahrens jne . See raskendab suguvõsa kindlakstegemist nime sest, üleminek meile tuntud perekonnanimedele toimus alles 18.sajandi alguses. Franny de Sivers järgi: Murrete segu ja kõikuv keskaegne kirjaviis, mille järgi igaüks
ei olnud veel ,,Mädchen-Thurmi" saksakeelset nimekuju tõlgitud ja mugandatud vene keelde ning kasutusel oli saksakeelne nimevariant. Esimeses eestikeelses Tallinna reisijuhis, mis ilmus 1910. aastal seoses VII üldlaulupeoga, ei olnud Neitsitorni mainitud, küll aga Kiek in de Kök-i. 7 1915. aasta vene keelses reisijuhis on juba tõlgitud torni nimi vene keelde. Välja on toodud nii saksakeelne vaste ,,MädchenThurm" kui venekeelne ,, ". See asus raamatu andmetel Siversi aias ja oli kirjutamise hetkel asustatud.8 Selleks ajaks oli torni nimekuju mugandatud ja tõlgitud vene keelde. Venekeelset sõna saab eesti keeles tõlkida kahte moodi: ühes tõlkes neitsi, teises neiu. See võis oma mõju avaldada hilisema eestikeelse nimevariandi kujunemisel. Esimese Eesti Vabariigi ajal, 1921. aastal ilmunud eestikeelses Tallinna juhis oli mainitud ,,Mägdeturm-i" ja ,,Mädchenthurm-i" ning torn oli tõlgitud kui Neiutorn.
1830-ndail aastail kujunes välja metsaseemne varumise, hoidmise ja jaotamise organisatsiooniline süsteem. Metsaseemne päritolu probleem tõusis Balti kubermangudes teravamalt esile 1880-ndail aastail, mil hakkas selguma Saksamaa seemneäridest saadud männiseemnega rajatud männikute sobimatus siinses kliimavööndis. Küsimuse lahendamiseks selgitas tollane Balti Metsaselts taoliste männinoorendike levikut, nende seisukorda, organiseeris võrdluskatseid jne. M. von Siversi eestvedamisel algas Euroopa metsanduslikus kirjanduses terav teaduslik väitlus, millega kindlustus seisukoht, et konkreetse puuliigil tuleb arvestada metsaseemne päritoluga, mis lõppkokkuvottes andis olulise tõuke edasisele arengule. 1840-ndate aastate alguses saadi esmakordselt ka Pihkva kubermangust 12 kg kuuse- ja 2,4 kg männiseemet, mida kasutati Eestimaa kubermangu riigimetsades. 1830-ndate aastate teisel
Soouurimis- ja Katseinstituudiks. See näitab, kui oluliseks on meil peetud soode ja nende kasutamisvõimaluste uurimist. Nimetatud instituudis uuriti soid peamiselt põllumajandusliku kasutamise seisukohalt. Soode uurimise teine suund arenes seoses metsamaade kuivendamisega. 19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Metsakuivenduse tulemuste sihipärast uurimist alustati 1947.a. TA Bioloogia Instituudi metsasektoris kohe pärast selle asutamist. Sõjajärgse perioodi sooteadlastest-metsaparandajatest on tuntumad U. Valk, P. Kollist, V. Hainla, A. Ilves, U. Riispere, J. Pikk. Soode uurijate kolmas koolkond on kujunenud Tartu Ülikooli bioloogidest ja geograafidest. Nendest nimekamad on V. Masing, L. Laasimer, M
annaabi.ee 
