f. Sotsiaalne tõestus, kinnitus 5. Mis on inimesel ja kalkuniemal Cialdini meelest ühist ja mille poolest nad erinevad? a. Klõps-vurr. Kalkuniemal tunneb oma pojad ära selle järgi, et nad siutsuvad. Kui ka peaks juhtuma, et mõni ta poeg ei siutsu, siis põlgab ema ta ära või läheb sootuks kallale. Kui aga pojad siutsuvad siis ta võtab nad oma kaitsva tiiva alla, isegi kui pandi mingi topise sisse makk, kus kostis kalkunipoja siutsumist, võttis ema ta omaks. Ka inimesed reageerivad tihti häälitsustele või tuttavatele omadustele, kuid inimestel on ka mõtlemine ja aistingud omased tunnused, mis aitavad siiski eristada oma võõrast. Näiteks nahavärvuse puhul. 6. Millist mõjustamisprintsiipi kasutavad sagedasti automüüjad? a. Kontrastiprintsiipi, ,,low ball" 7. Mida demonstreerib P.Zimbardo nn Stanfordi vanglaeksperiment? a
siisikeste, põõsalinude, laulurästaste keskel ja neid hindavad linnulaulu armastajad eriti. Pärast poegade koorumist muutub lindude laul harvemaks või katkeb täiesti: vanemad toidavad ja kasvatavad poegi. Sel ajal on lindudele iseloomulikud omapärased hüüded. Kõik teavad hauduja kana murelikku loksumist, kes kutsub kokku oma poegi, pesas, istuvate noorte pääsukeste poegade elavat vidistamist, kes vastavad vanemate kutsele, väikeste lindude häiritud siutsumist, rästaste kädistamist. Omapäraste häiresignaalidee abil annavad metskurvits ja põldpüü oma poegadele hädaohu lähenemise korral märku., et nad peituksid (Tsinger, J., 1965, Huvitav zooloogia, Tallinn "Valgus" 1965, 134--137). Lindude tavaline mänguhäälitsus ehk laul on omane enamsti isaslindudele ja on seotud pesitsusajaga. Mänguhäälitsust tuleb pidada osalt signaaliks, mis väljendab linnu "omandiõigust" tema poolt okupeeritud ja kaitstavale maa-alale, osalt on ta
demonsteeribki M.W.Foxi eksperiment emakalkuni ja tuhkrutopisega. Tuhkur on emakalkuni looduslik vaenlane, kelle ilmumisele reageeritakse kisa, nokahoopide ja metsiku küünistamisega. Eksperimendis avastati, et isekui kui emakalkuni poole tõmmati nööriga tuhkrutopis, sa see kohese raevu ja rünnaku osaliseks. Kuid kui sellesama täistopitud tuhkrun sees oli väike magnetofon, millest kostis kalkunipoja siutsumist, siis emakalkun mitte ainult ei leppinud läheneva tuhkruga, vaid võttis ta enda tiiva alla. Kui magnetofon välja lülitati, siis kutsus tuhkrutopis esile tigeda rünnaku. Sarnast automaatsuse vormi inimestel näitasid oma eksperimendiga selgesti sotsiaalpsühholoog Ellen Langer ja tema kolleegid. Tuntud printsiip ütleb inimeste käitmuse kohta, et paludes kelleltki teenet, saavutame rohkem edu siis, kui pakume välja ka põhjenduse
Mitte ühtegi häält. Ei laulurästast, ei vinti. Võsaraat peaks vidistama – ei vidista, nõmmelõoke peaks luilutama – ei luiluta. Kuuleks kirjurähni põristamistki! [---] Nähtavasti on aset leidnud kataklüsm ja olen juhusli- kult sattunud sellest siin metsades säilinud tillukesele saarele. Või on inimene vaatamata kõikidele hoiatustele hakkama saanud järjekordse meeletusega? On see tõesti hääletu kevad? See oleks ju õudne! Äkitselt kostab rõõmsat siutsumist. Metsaservale ilmus salkkond tihaseid. Painajalik nägemus kaob. Oh ei, see pole katastroof, see on vaid looduse eksitus. (Jüssi 1986: 21–22) Nagu osutasime, on iseäranis 20. sajandi teisel poolel eesti loodus- kirjutuses hakanud levima looduskogemuse edasiandmine läbi rõhu- tatult isikliku vaatenurga. Selle puhul ei apelleerita enam niivõrd loo- duse üldaktsepteeritud esteetilisele väärtusele ega rõhutata selle ühis-
hulgast lahkuma. Üks hea indikaator selle kohta, milline on organisatsiooni tegemiste kvaliteet Twitteris (ja mujal), on arvud, kui palju on organisatsioonil jälgijaid ja kui paljusid organisatsioon ise jälgib. Kui esimene arv on suurem, võib endale tunnustavalt õlale patsutada. 4.7.3. Näide Poliitiline kommunikatsioon: USA president Barack Obama kasutas efektiivselt Twitterit oma valimiskampaanias ning jätkas siutsumist ka pärast valimisi (vaata http://twitter.com/BarackObama). Vaata ka näiteks http://twitter.com/keitpentus. Miks on mikroblogimine poliitikule hea: kui poliitik postitab Twitterisse nii eraelulisi kui ka tööalaseid siutse selle kohta, mis ta parasjagu teeb, toob see ta inimestele lähemale, 52 muudab nende silmis inimlikumaks ning samuti annab aimu, mille kasulikuga poliitik
annaabi.ee 
