hõivab riik(keegi teine ei saa), kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda. KINNISOMANDI KITSENDUSED Kinnisomandi kitsendused jaotatakse ( AÕS § 140) 1) Seadusjärgsed-tulevad otse seadustest. Kinnistusraamatusse üldjuhul ei kanta-on kõigile nähtavad, kuna tulevad seadustest. 2) seatud tehinguga, 3) seatud kohtuotsusega-see on siusliselt seadusjärgne, aga teoorias tuuakse eraldi välja. Seadusjärgsed omandi kitsendused hõlmavad: a) käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) NT: muinsuskaitsest tulevad piirangud b) kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik.
juunis(või juulis) 1848 ning toimus vaesema elanikkond barrikaadid( - tegusõnana ). Esimese reformina kehtestati rahvuslikud töökojad üle Prantsusmaa, mille eesmärk oli leida riikliku vahenduse läbi tööd inimestele. Samas mingid mõttetud ülesanded. Toimusid juunipäevad, mis jällegi olid väga verised, mille surus maha nüüd juba vabariigi valitsuse sõjaminister Cavaignac, millega ta kindlustas ka oma poliitilist positsiooni ning tast sai siusliselt revolutsioonilise vabariigi juht. November 1848 võeti vastu konstitutsioon, mille järgi pidi Prantsusmaal olema parlament. Detsember 1848 valitakse ülekaaluka hääleteenamusega presidendiks Prantsusmaa vabariigilie Louis Napoleon, kes oli Napoleon Bonaparte'i vennapoeg. Ta oli väga suurte võimuambitsioonidega: üritas väga kiiresti oma presidendivolitusi laiendada ning ta populaaruss polnud pikaajaline. 1851 üritas uue konstitutsiooniga laiendada presidenid
kinnisasja hõivab riik(keegi teine ei saa), kui tehakse sellekohane kinnistusraamatusse kanne. AÕS § 126 lubab igal omanikul oma kinnisomandist loobuda. KINNISOMANDI KITSENDUSED Kinnisomandi kitsendused jaotatakse ( AÕS § 140) 1) Seadusjärgsed-tulevad otse seadustest. Kinnistusraamatusse üldjuhul ei kanta-on kõigile nähtavad, kuna tulevad seadustest. 2) seatud tehinguga, 3) seatud kohtuotsusega-see on siusliselt seadusjärgne, aga teoorias tuuakse eraldi välja. Seadusjärgsed omandi kitsendused hõlmavad: a) käsutusõigust (valdavalt võõrandamiskitsendused) NT: muinsuskaitsest tulevad piirangud b) kasutusõigust (valdavalt naabrusõigused) eesmärk on nende isikute huvide katsmine, kes end teatud suhtes peavad omanikule allutama. Nendeks isikuteks on nii piirnevate maatükkide omanikud (naabrid) ja kaugemad eraõiguslikud isikud kui ka üldsus, riik.
siis edaspidi pärast 12 saj seda kirja enam polnud. Teine areng lõunapool Bybloses arenes välja foniikia tähestik 12 märgist ,22 konsonandist , Ahiram 1000 eKr varasel rauaajal , selle kuninga sarkofaagil tekst, kes sinna maetud ja sajatused. Seda kirja kirjutati papüürusel, mis hävis, aga edaspididses arengus osutus produktiivselt. ( varase rauaajal algul võeti siin mugavndatuna semiidi keelde omaks 10 saj heebrea tähestik ,siusliselt mugavndus, aramea tähestik mugavndus, 800 võtsid omaks selle kreeklased ja kujundasid oma alphabeetid , 8 saj etruskid , latiinid jne .) Egiptus Kujunes palesitiina läheduses, polnud sademeid, tähendas seda et looduslikel sademetel polnud põlluharimisel võimalik, põllu harimise algus 6 at. Karjakasvatus on kindlasti varasem 8 at., karja kasvatati ida ja lääne poolsetel kuivadel aladel , kuivad stepd või poolkõrbed, polnud liivakõrb. Kaljujoonisd, kultuskohad
annaabi.ee 
