ulatudes kooli ja ülikooli kohustuslikest raamatutest palju laiemahaardelisemalt maailmakirjandusse. Uurijatel ei ole täielikku ülevaadet sellest, mida Kivi luges, teada on, et sinna kuulus kõike alates Heldini ja Corvini "Maailmaajaloost" keemilisi analüüse käsitlevate teosteni, ajalehtedeni, Stagneliuse luuletusteni ja Shakespeare draamadeni, millest ta ka teatavasti on mõjutusi saanud. Aleksis Kivi oli kolme kodukoha - Nurmijärve, Helsingi ja Siuntio kasvandik. Neil kõikidel oli oma mõju tema kujunemisel inimesena ja kirjanikuna. Tuusula, Kivi ema koduküla, andis viimastel eluaastatel vaimuhaiguse all kannatanud kirjanikule matmiskoha. Kui Aleksis Kivi 1872 aastal 31. detsembri öösel suri, oli ta 38 aastane, kirjanikuna püsib aga eatuna. Tema teosed "Seitse venda" ja "Nõmmekingsepad" kuuluvad võrdväärselt "Kalevala" ja "Kanteletarega" Soome kirjanduse klassikasse. Teosed
allamäge minema. 1857.aastal sooritas ta üliõpilaseksami, kuid ta oli juba toona närvide poolest liiga kurnatud. Raha puudusel võis ta alles 1859. aastal ülikooli astuda. Ta õppis seal peamiselt ajalugu, keeleteadust ja esteetikat. Kahjuks sai ta ülikoolis käia ainult viis aastat ja seda ka väga palju puududes, nii et ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Pärast ülikooliõpingute lõpplikku katkestamist elas Kivi kirjanduslikku tööd tehes Helsingi lähedal Siuntio kihelkonnas, peamiselt vanapreili Charlotta Lönnqvisti kehvas kodus. Seal oli ümbrus rootsikeelne ja sellepärast Aleksisele sisemiselt võõras. Kahjuks ka sel kannatas ta raskelt majandusliku kitsikuse käes, kuid soome kirjanduslugu on ikka tänulikult Lönnqvisti meenutanud, kes oma kehvuseski Kivi olemasolu võimaldas. Need aastad, mis Aleksis Siuntios veetis, olid üksainus tööpäev, kuigi see meeleheitlik töö teda ainelisest viletsusest ei päästnud
Maarja ja Püha Jaakobus vanem (umbes 15171518). Tema kavandi järgi on raiutud renessanslik dr. J. Ballivi hauaplaat (umbes aastal 1520), mis asub Niguliste kirikus. Paljud ürikuis mainitud teosed (Niguliste kiriku ajanäitaja kujud, Pirita kloostri altarimaal, Oleviste kiriku Maarja kabeli kaunistused ning Soome Siuntio kiriku puuskulptuurid) on hävinud. Michel Sittowile omistatakse umbes 30 teost, kuid üksnes kolm neist on saanud dokumentaalse kinnituse. Tema maalidest moodustavad enamiku portreed või portreelise lahendusega madonnapildid, on ka figuurkompositsioone. Nende väikesemõõtmeliste teoste juures on Sittow järginud
Kaupo Liivat, Hispaania Bundesliigas Labaro Toledo, Saksamaa 2. Bundesliigas SV Anhalt 18 Bernburgis ja nüüd Hispaania 2. Bundesliigas Bidasoa Irunis mängivat Risto Leppa ning Sveitsi Meistriliiga Kadetten Schaffhausen Handballis mängivat Mait Patraili. 6 õpilast oskasid nimetada kolme käsipalliklubi HC Kehra endist mängijat Jaan Kauget, kes mängib Soome Meistriliiga Siuntio IF-is, väravavahti Marius Aleksejevit, kes on mänginud Soome klubis Siuntio IF ja nüüd mängib Sveitsi Meistriliiga HC Kriens-Luzerni ning Indrek Lillsood, kes on mänginud Soome käsipalliklubis Riihimäki Cocks. Veel nimetasid õpilased Soome Meistriliigas Riihimäki Cocksis mängivat Valdar Noodlat.34 35 15 3 15 Kaupo Liiva Risto Lepp
annaabi.ee 
