stiimuli ning vaba meenutamise juhenditega. 3 J. R. Evans et al. Intoxicated Witnesses and Suspects: Procedures and Prevalence According to Law Enforcement. - Psychology, Public Policy, and Law, 2009, vol 15, No 3, p 195 4 Selgitamaks, miks alkohol omab erinevat mõju samasuguste isikute puhul näilikult samades olukordades, on välja pakutud alkoholi müoopia kontseptsioon ebaproportsionaalne tähelepanu vahetutele situatsioonilistele vihjetele nõrgemate, võimalikult inhibiteerivate vihjete arvelt, kui ollakse alkoholi mõju all. Kuna joobes isikud on võimetud tegelema kõigi asjakohaste situatsiooniliste vihjetega samaaegselt, olenevalt käitumiskonfliktist situatsioonis, võivad nad olla rohkem mõjutatud tugevate esiletungivate vihjete poolt (nt keegi solvab neid) kui nõrgemate vihjete poolt (vahistamine, kui nad alustavad kaklust). Vaieldakse, et
See on eelkõige nende probleemide, millega organisatsioonid pidevalt kokku põrkavad, mõistmine ja lahendamise viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele erinevustele, püüavad kindlaks teha, millised mõjurid on nende jaoks olulisemad ja kuidas need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest. Kui on võimalik olukorda analüüsida, mitmesuguste oluliste muutujate mõjumise määra kindlaks teha, siis ei ole vaja otsustada oletuste ja varasemate kogemuste põhjal, toimida katse ja eksituse meetodil
11 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele erinevustele, püüavad kindlaks teha, millised mõjurid on nende jaoks olulisemad ja kuidas need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest. Kui on võimalik olukorda analüüsida, mitmesuguste oluliste muutujate mõjumise määra kindlaks teha, siis ei ole vaja otsustada oletuste ja varasemate kogemuste põhjal, toimida katse ja eksituse meetodil
● Fundamentaalne omistusviga – kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese loomust, alahinnates olukorra mõju (suunates tähelepanu käitumisele, ei panda tähele keskkonda; tahetakse, et inimese käitumine on ettearvatav; ei ole aega olukorda analüüsida) ● Actor-observer bias – kalduvus omistada teiste inimeste käitumine sisemistele (dispositsioonidele) põhjustele ja enda käitumise välimistele (situatsioonilistele) mõjutajatele. ● Self serving bias – enda edu korral dispositsiooniline omistus; ebaedu korral põhjuste omistamine välistele teguritele. Sotsiaalse mõtlemise rusikareeglid ehk heuristikud. Kättesaadavuse heuristik – hindame mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust lähtudes sellest, kui kergesti meenuvad vastavad näited. Mida kiiremini suudame meenutada seda sagedasemad nad tunduvad. Kuid samamoodi püsivad meeles ka erakordsed sündmused.
annaabi.ee 
