Seletamine võib olla põhjendustega (õigustustega) või vadandustega. Omistuse (atributsiooni) protsessis inimesed toimivad «naiivsete teadlastena», kogudes faktilist infot ja kasutades seda võimalike põhjuste teooriate loomiseks (- Heider). - Sobivusotsustuse teooria - teooria inimeste käitumisele kasvatuste omistamise seletamiseks (- Jones ja Davis). Inimeste käitumist hinnatakse sihilikuks või tahtmatuks sõltuvalt sellest, kas see järeldub dispositsioonilisest või situatsioonilisest põhjustest, tehes järedusi peljude tegurite, nagu näiteks hedonistliku vastavuse või personalismi alusel. - Situatsiooniline (oludele viitav) omistus - käitumisakti põhjendamine olukorra või asjaoludega, milles inimene parasjagu viibis. - Dispositsiooniline omistus - konkreetse käitumise põhjuseks inimese isiksuseomaduste, mitte asjaolude pidamine. - Hedonistlik vastavus - asjaolu, mille puhul inimesed teevad tõenäolisemalt disposioonilisi
tõlgendamisel. Sealjuures tuleb arvesse võtta teksti võimalike tõlgendajate taustteadmisi ja tavaarusaamu, sest ainult need muudavad teksti reaalseks, sotsiaalselt toimivaks. Sel etapil tõlgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise või tootmise ning teksti tarbimise ehk vastuvõtu kontekstis, püüdes vastata küsimustele, miks on tekst just niisugune ja kuidas vastuvõtjad seda tulenevalt situatsioonilisest ja intertekstuaalsest kontekstist tõenäoliselt tõlgendavad. 3. etapp on seletamine ehk sotsiaalne analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid diskursiivse praktika ja sotsiokultuurilise praktika, st interaktsiooni (teksti kui sotsiaalse tegevuse) ja sotsiaalse konteksti vahel vaadeldakse teksti loomise ja tõlgendamise sotsiaalset määratust ja nende sotsiaalseid mõjusid. Uuritavat diskursust nähakse ühiskonna võimusuhete valguses,
Lasti hinnata kõiki kaastöötajaid: kui kõige vähem meeldinud kaastöötajat hinnati suhteliselt positiivselt, oli tegu kõrge LPCga juhiga ja vastupidi. Stiili efektiivsuse määravad: · juhi-liikme suhted kas harmoonilised või mitte; · grupi ülesannete struktuur kas eesmärgid on hästi defineeritud; · seaduslik/õigustatud võim grupiliikmete üle Mida paremad/suuremad eelnevad on, seda efektiivsem on juhtimine. Samuti sõltub efektiivsus situatsioonilisest kontrollitusest: Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 · madal ülesandele suunatud juht; · keskmine sotsioemotsionaalne juht · kõrge ülesandele suunatud juht Teooriat kritiseeritakse selle jäikuse pärast: juhid ei pruugi olla ainult kas sotsem. või ül.or. Juhi ja grupi vaheline interaktsioon Juhi-liikme vaheliste suhete teooria (leader-member exchange theory) edukas juhtimine sõltub grupi juhi ja liikmete vahelistest suhetest
siis järelikult need mõjud, mis mõjutavad organisatsioon seestpoolt, on põhiliselt nende endi poolt vastuvõetud vanade ja uute otsuste tulemus. Võib öelda, et igasugune organisatsioon, igasugune ettevõte luuakse juhtimisotsuste vastuvõtmise teel ja selles esinevad häired on enamasti juhi poolt tehtud vigade tagajärg. Organisatsiooni sees toimivaid mõjureid nimetatakse tavaliselt (ameerika õpikutes, milliste autorid lähtuvad situatsioonilisest ja süsteemsest lähenemisviisist), organisatsiooni sisemisteks muutujateks. Sisemuutuja ei ole midagi muud kui üks ettevõtte element, üks komponent teiste hulgas. Ei ole õige arvata, et juht saab kõiki sisemõjureid kiiresti või üldse muuta. Seetõttu on otstarbekas jagada mõjureid kiiresti ja aeglaselt muudetavateks. Nende hulgast mõnedest ei saa juhtkond lahti öelda ja peab nendega arvestama kui etteantute, objektiivsete ja püsivatega
annaabi.ee 
