Altkäemaks Vargus Pettus Diskrimineerimine Sundus Ametiseisundi oma huvides ära kasutamine Loomuseadus stoikud 1. Inimeses peitub jumalik säde ja selle abil on võimalik inimestel avastada õnne ja sotsiaalse harmoonia saladused 2. Universaalse õiguse seadus inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistuspärasust kõigis selle vormides kaemuses, kaalutlustes ja tegutsemises 3. Tuleb teha head ja vältida kurja. 4. Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud Situatsioonieetika Eetikateooria, mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne ning seetõttu tuleb oma väärtustest lähtuvalt käituda nii hästi, kui me antud konkreetses olukorras suudame. Kristlikku armastuse-eetikat väljendatakse mõnikord niimoodi: "Tee seda, mis oleks antud olukorras kõige armastavam tegu". Eetilised dilemmad- moraalikonfliktid
kaasamisel ning viia täide organisatsioonide vastutust ühiskonna ees Melbourne – Helsingi Osapooled Organisatsioon Siht- ja sidusrühmad Suhtekorralduse võtmesõnad Kaalutletud, plaanitud tegevus Juhtimisfunktsioon Sõnum Siht- ja sidusrühmad Avalik huvi Kahesuunaline kommunikatsioon EETIKA JA SUHTEKORRALDUS Mis on eetika? (Jaotatakse kaheks) Teoreetiline eetika: hea/halb, õige/vale Praktiline, kutse-eetika Eetika teooriad: Utilitarism; teleoloogia; deontoloogia; situatsioonieetika; vooruste eetika Olemasolev ei võrdu olemapidav Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on hea ja mis on halb; kas „hea” ja „halb” on asjade seesmised omadused või inimeste kujutlus. Teoreetilise eetika juurde kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, mis on õige või vale.
suurel määral. Samas ei võta kultuurirelativism seisukohta selles osas, kas asjade niisugune seis on või ei ole õige. Eetiline relativism on metaeetiline tees, mis ütleb, et moraaliotsustuse kehtivus saab tuleneda üksnes sellest, kas konkreetne kultuur või isik tunnistab vastavat printsiipi või mitte. Roll sotsiaalselt määratletud või professionaalse (ametialase) staatuse poolt defineeritud funktsioon, nagu näiteks näitleja rolli määrab ära näitekirjaniku käsikiri. Situatsioonieetika eetikateooria, mis väidab, et eetiliste otsuste aluseks ei peaks olema reeglid või et me ei peaks otsustamisel lähtuma reeglitest. Iga olukord on unikaalne ning seetõttu tuleb oma väärtustest lähtuvalt käituda nii hästi, kui me antud konkreetses olukorras suudame. Kristlikku armastuse-eetikat väljendatakse mõnikord niimoodi: "Tee seda, mis oleks antud olukorras kõige armastavam tegu". Skeptitsism vaatekoht, mille järgi teadmine pole võimalik. Universaalne skeptitsism on
variserlik halvas mõttes ning eetiliselt infantiilne veel halvemas mõttes. Eetilise iseseisvuse ning küpsuse nõue on üks Jungi põhilisi argumente, mille tõttu ta leiab olevat vajaliku Kurja olemasolu nii inimeses kui Jumalas endas. Selle täielikumaks mõistmiseks on vajalik vaadata Jungi käsitlust eetikast. 3.3.3. Jung eetikast Jungi on süüdistatud selge eetika puudumises. Antud süüdistus vastab mõneti tõele. Samas ei ole õige pidada Jungi situatsioonieetika pooldajaks, kuigi see esmapilgul võib nõnda näida. Sellele vastu räägib kasvõi eelmise alajaotuse viimane lõik, kus Jung oma nägemust küllalt hästi lahti seletab. Jungi jaoks ei loo mitte situatsioon igal korral pisut erinevaid eetilisi norme, mis ka kuidagi metafüüsilises mõttes ,,õiged" oleksid. Pigem on Jungi järgi nõnda, et kuidas tahes me mingis olukorras ka ei käituks, pole kunagi lõpuni selge, kas tegime kurja või head. Seda põhjustab eludünaamika tohutu komplekssus
annaabi.ee 
