Oskuste määr võib areneda täiskasvanu juhendamisel või läbi koostöö, mis ületab üksi saavutatud oskusi. Võgotski teooria üritab selgitada teadvust kui sotsialiseerumise lõplikku produkti. Näiteks keele õppimisel moodustatakse esimesed laused omaealiste või õpetajatega suhtlemiseks, aga keele parema omandamise käigus tekib "mõttes rääkimine". Võgotski teooria on täienduseks Bandura tööle sotsiaalsest õppimisest ning võtmeühikuks situatiivses õpiteoorias. Et Võgotski pühendas oma tähelepanu tunnetuse arengule, on tema vaateid huvitav võrrelda Bruneri ja Piage' omadega. Käsitlusvaldkond ja rakendamine: See on kognitiivse (tunnetusliku) arengu põhiteooria. Suurem osa algsest tööst oli tehtud laste keeleõppe uurimise kontekstis (Võgotski, 1962), vaatamata sellele, et hiljem rakendati selle põhiideid laiemalt (vaata Wertsch, 1985). Näide: Võgotski (1978, lk 56) tõi näite näpuga näitamisest
1) tööga rahulolu b) toetav 2) liidri c) osalev aktsepteerimine d) saavutustele 3) motivatsioon orienteeritud Keskkonna iseloomustus 13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey-Blanchard´i käsitlus P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine · Müümine ehk selgitamine · Osalev juhtimine · Delegeeriv juhtimine
eestvedamisstiilist. Selle valib juht vastavalt töötajate iseloomustusele ning keskkonnale ehk teisiti sõnastades alluvate pädevuste tase ja konkreetne olukord (ülesanne, organisatsiooni tingimused töövahendid, muud ressursid jne.) mõjutavad seda, millise juhtimisstiili kasuks juht otsustab ehk need kaks on mudelis situatiivsed aspektid. 9 13. Situatiivsed eestvedamise teooriad: Hersey-Blanchard´i käsitlus P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast ja eelkõige järgijate tööalasest valmisolekust osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juhi juhtimisstiil vastavalt järgijate tööalasele küpsusele st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Juhtimisstiilid: Käskimine ehk autokraatne juhtimine Müümine ehk selgitamine Osalev juhtimine Delegeeriv juhtimine
rohkem võimu allapoole. Fielderi teooriat on kritiseeritud, et pole selgelt aru saada, mida tähendavad head/halvad suhted juhi ja järgijate vahel; test liiga lühike juhtimisstiili määramiseks; erinevad inimesed mõtlevad testi täites erinevatele kaastöötajatele. 26 Joonis 9. Hersey-Blanchardi eestvedamise mudel (Türk 2001:76). P. Hersey ja K. Blanchard käsitlesid oma situatiivses eestvedamise teoorias nelja eestvedamise stiili ning nende sõltuvust olukorrast, mida selgitasid eelkõige järgijate tööalase valmisolekuga osaleda organisatsiooni tegevuses ja selle juhtimises. Juht peab valima juhtimisstiili vastavalt järgijate tööalasele küpsusele ehk valmisolekule st. kas järgijad on võimelised, nõus ja kindlad midagi tegema või mitte. Valmisolek jaguneb psühholoogiliseks (nõustumine, kindlus) ja professionaalseks (võimelisus). Seega on
annaabi.ee 
