Inimest saab hävitada. kuid mitte võita. Kirsika Kusnets 12b Inimese elu saab küll tõesti hävitada, aga nii kaua kui suudame selgelt mõelda, siis võita ei saa meid kunagi - meie all mõtlen inimesi. Tuleb olla alistumatu ja mõelda selgelt, ei tohi anda järgi ega visata käega. Maailmas on olnud, on ja kindlasti tuleb veel palju kannatusi, kuid võite on samapalju olnud, on ja tuleb. Isiklikult arvan, et iga inimene on mõelnud oma elule, seda kirunud, ,,miks ma pean nii kaua ja palju kannatama". Mõeldes nii pole ikka alistatud. Inimese alalhoiuinstinkt ei lase alistuda, sest muid me kaotaks. Inimese vainu ei suuda keegi ega miski võita juhul kui inimene ise seda ei soovi. Kindlasti on juhuseid kus inimesed alistuvad, väidetavalt oma saatusele. Millegipärast kaldun arvama sellise vabanduse leidmine on enese petmine....
.......................................................................................................................... 7 Viited kasutatud materjalile................................................................................................. 8 2 Sissejuhatus Sõnavabadus on juba ammustest aegadest olnud inimkonnal tähelepanu all..Seda on ka käsitlenud mitmeid kuulsaid inimesi juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni. Voltaire (François-Marie Arouet), 1694-1778 oli prantsuse filosoof ja kirjanik ,,Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Pythagoras, eKr580-eKr500 oli vanakreeka filosoof ja matemaatik ."Nagu nüri mõõk ei ole kasulik, ei sobi ka sõnavabadust valesti kasutada."
pisendada. Tehes haiguse olematuks, ei saa ravi määrata. Tehes inimese häda pisikeseks, puudub vajadus kannatajale appi minna. Hirm ükskõiksuse ning pealiskaudsuse ees sunnib võtma elu tõsiselt ning mitte röövima asjaoludelt nende väärikust. Teisest küljest, mis puutub sellesse mõttesse, nagu sisalduksid Jumalas nii Hea kui Kuri meile mõistetamatul moel, siis taoline kontseptsioon tekitab palju küsimusi. Mõnda neist on käsitlenud 9. sajandi mõtleja Mardan-Farrukh oma teoses ,,Shikand Gumani Vazar". Ta nõustub esmalt sellega, et kategooriatena on Hea ja Kuri oma olemuselt lõpuni vastandlikud. ,,Meil pole mainida ühtki aega ega paika, kus hea ja kuri oleksid oma loomust muutnud põhiolemuse poolest. (---) Sest hea ja kurja, valguse, pimeduse ning muude vastandlike substantside ühildamatus ei seisne mitte nende funktsioonis, vaid substantsis. Seda on näha
puutunud Anton Hansen Tammsaare loominguga. Tammsaare 5-köitelises romaanis ,,Tõde ja õiguse" kirjeldatakse eestlaste elu-olu 19.sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Tammsaare kujutab eestlaste elu kõne all olevas romaanis väga tõepäraselt ning kohati ka pessimistlikult ja süngelt. Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talutütar Anna isa tallu, et seal perenaiseks asuda, kuid Anna ei oleks ise talu ülalpidamisega toimetulnud, seega hakkas ta otsima Kõrbojale peremeest
Referaat koosneb 5 osast. Esimesed kolm osa on teoreetilised ja kaks viimast osa põhinevad praktilistel näidetel. Esimeses osas defineerime ära, mis asi on tulemusjuhtimine, milles seisneb tema põhiidee ja milline võiks olla organisatsioon, kus seda rakendatakse. Referaadi teine peatükk hõlmab tulemusjuhtimise etappe. Meie käsitleme tulemusjuhtimist 5 etapilisena, kuid põgusalt mainime ära ka teise võimaliku mudeli. Kolmandas peatükis oleme käsitlenud personaliarendamise meetodeid läbi erinevate aspektide. Neljas peatükk on kõige väiksema mahuga. See on pühendatud tulemusjuhtimise kriitikale ehk siis, mis kõik võib viltu minna. Proovime analüüsida ettetulevaid takistusi ja arutleda selle üle, kuidas neist ületada. Viimane viies peatükk on meie endi näidetel põhinev. Me kõik neli oleme juhtimisega vähemal või rohkemal määral kokku puutunud ja kuna referaadi erinevates
keskse jumaliku taeva avanemisel, kohtup�eval, mille eest kellelgi pole p��su. Teos veenab selle vaatajat j�lgima oma tegusid ja nende vooruslikkust. V�rreldes teiste Marten de Vosi tuntud samateemaliste t��dega, n�iteks Hispaanias Museo de Bellas Artes de Sevilla muuseumis asuva teosega, mis on dateeritud aastaga 1570, v�ib sellelt pildilt leida samu inglite, deemonite ja inimeste figuure. Viimsep�evakohtu teemat on kunstnik k�sitlenud korduvalt, kuna see sobis katoliiklastest tellijatele, kandes vastureformatsiooni vaimsust p�rast Hollandi 1566. aasta revolutsiooni. ****** Selle Br�sselist p�rit andeka meistri elust on v�he teada. Ta kuulus n�ndanimetatud Tikitud Lehestiku Meistri (Master of the Embroidered Foliage) l�hikonda, kelle nime uusimad uurijad �igustatult Aert van den Bossche�iga samastavad. Kunstniku suurep�rased religioossed maalid on t�nap�eval hoiul sellistes paikades
annaabi.ee 
