järel ning võivad enda alla võtta kuni 10000 km2 suuruse metsaala. Sellistes piirkondades domineerivad pikaealised ja suured puuliigid, kes asustavad pioneerliikidena edukalt põlengualasid, kuid täisvarjus ei suuda varjutaluvate puuliikidega konkureerida. Rohelise ebatsuuga kõrval domineerivad sellistes sisemaa metsades veel läänetsuuga (Tsuga heterophylla) ja hiigel-elupuu (Thuja plicata), rannikupiirkonnas aga sitka kuusk (Picea sitchensis).[6] Oregonist lõuna poole esineb väiksema intensiivsusega metsapõlenguid mõnekümne aastase vahega. Selles piirkonnas domineerivad segametsades rohelise ebatsuuga kõrval veel põlengutele vastupidavad, pikaealised ja suured puuliigid, nt suhkrumänd (Pinus lambertiana), kollane mänd (Pinus ponderosa), läänemänd (Pinus monticola), kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens), hiigelnulg (Abies grandis), hõbenulg
KUUSKEDE MÄÄRAMINE OKASTE, VÕRSETE JÄRGI KUUSK - Picea Okkad: 4-tahulised (varjus lamedad), kõigil tahkudel õhulõheread Lamedad, pealt rohelised, all 2 valkjat õhulõheriba Picea abies, P. engelmannii, P.pungens, P.glauca, P.mariana P. jezoensis, P. omorika, P. sitchensis Okkad: Võrsed: Sinakad Rohelised Paljad, läikivad õlgkolla- Nõrgalt karvased sed või kollakashallid Picea engelmannii, P.glauca, P.pungens, Picea abies jt. (ebaolulised P
tumepruunid, 2...3 (4) cm pikad, läbimõõt avanenult 1,5...2,0 cm. Seemnesoomuse väljaulatuv osa kolmnurkne, serv ebaühtlaselt saagjas ning laineline. Käbid on koondunud tihedatesse kogumikesse tüve läheduses, noorelt violetjasmustad, avanevad raskesti. Seemned väikesed, mustad. Käbikandvus algab juba 8...10 aasta vanuselt. H=10...20 (30) m. Areaal. Põhja-Ameerika põhjaosa Atlandi ookeanist Alaskani. Picea sitchensis (Bong.) Carrière sitka kuusk Võrsed paljad, pruunid. Okkad lamedad, 1,2...1,8 cm pikad, kitsad (0,1...0,15 cm laiad), sirged, jäigad, pikalt nõelja tipuga, alt sinakasvalged. Käbid 5...8 (10) cm pikad, läbimõõt 2...3 cm, noorelt kollakasrohelised, valminult helepruunid. Seemnesoomused õhukesed, nõrgalt kortsus ja saagja servaga, valminud käbidel kohevalt, seemnesoomused pikad, avanenud käbidel on soomuste vahelt väga hästi nähtav nende peenike terav tipp. H=55...60 (91) m.
..3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. 14 Käbid: munajasovaalsed, helepruunid, 1...2 cm pikad, 10..
..3 m. Võra noortel puudel koonusjas, , vanemas eas võib muutuda veidi laiuvaks. Tüve koor noortel puudel sile ja punakas, vanematel puudel pikirõmeline ja hallikaspruun. Tsoon V. 1853. Areaal: Hiigel-elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika, kasvades rannikualadel ja jõeorgudes alates Alaska lõunaosast kuni California põhjaosani. Kaljumäestikus tõuseb kuni 2100 m. kõrgusele üle merepinna. Moodustab segapuistuid koos teiste okaspuuliikidega (Picea glauca, P. sitchensis, P. engelmannii, Pseudotsuga menziesii, Pinus monticola jt.). Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: lapikud, lamedad, vanemad helepruunid, ümarad, kaetud soomustega. Pungad: väikesed, peidetud soomuste alla Okkad: soomusjad, keskmisel soomusel pealküljel piklik õlinääre. Soomused pealt tumerohelised, alt üsna valkjad. Külgmised soomused hoiduvad võrsele. Käbid: munajasovaalsed, helepruunid, 1...2 cm pikad, 10...12 soomustepaariga. Seemned
annaabi.ee 
