Vaba aja määratlused Erinevad terminid: Vaba aeg free time (leisure?) see mis jääb üle tööajast jne Ülearune/ülejääv aeg spare time Ajaviide pastime Tühi / kasutu aeg idle time. Antiigis ei peetud vabale kodanikule sobivaks, ei tegele mõttetööga ega üldse tee midagi. Väga halvustav sõna. Kes laseb aega mööda. 19. Sajandil oli see sõimusõna tärkavale keskklassile. Rantjeed. Kontiinumis on idle time ühes otsas ja work teises otsas, leisure on vahepeal. Sisustamata aeg unoccupied time. Mida pole kasutusele võtnud. Jõudeaeg /jõudeolek leisure. See vastab leisure'ile, kuid eesti keeles on negatiivse konnotatsiooniga. Vabaolu leisure. Olemine, mis on vaba. See on see, mida leisure'I all tegelikult mõeldakse. Vaba välisest survest ja vaba end arendama. Osutab seisundile. Seda väljendit soovitab Joe kasutada. Vabaolu on täidetud sisukalt, see täidetakse eneseaerndamise või kasulik olemsisega ühiskonnale. Kolm põhikäsitlust:
AS aktsiad lähevad üle pärijale. Küll aga osa puhul on võimalik seada piiranguid. Siin on küsimuseks mis on pärand? 153 lg 1 põhikirjas võib ette näha ka teisiti saab öelda, et osa ei lähe pärandvara hulka ning pärija saab selle asemel hüvitist. Halvasti reguleeritud. Pole öeldud, kelle käest saab hüvitise. Peab olema tähtaeg ja kord. Seadus kasutab ,,kohane hüvitis" peab olema piisav kompensatsioon osaväärtuse eest. Mis on kohane hüvitis? Kohtupraktikas sisustamata. Võib kasutada keerulisemaid meetodeid. RK diskonteeritud rahavoogude meetod. § 111 likvideerimispõhimõte. Kui saabub sündmus, tuleks võtta ühingu likvideerimisväärtus aluseks. OSANIKE ÕIGUSED Erinevus info saamise õigus olulisim. § 166. suletud ühingu põhimõte.AS i kaitstakse aktsionäride eest. Aktsionäride teadasaamine piirdub üldkoosolekuga. Nende sisuline piirang 37
Mõistlik aeg on mitmetasandiline avatud mõiste. Kõik menetlustoimingud peavad toimuma mõistliku aja jooksul, kusjuures eeldada tuleks, et seaduses sätestatud tähtajad on mõistlikud tähtajad, ning kogu kohtumenetlus tervikuna peab toimuma mõistliku aja jooksul. Õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole põhiseaduses sõnaselgelt väljendatud, küll võib tuletada selle õiguse põhiseaduse §-dest 13 ja 14. Mõistlik aeg on eraõiguses laialdaselt kasutatav nn sisustamata õigusmõiste. Tsiviilkohtumenetluses ei ole samuti sätestatud mõistliku aega mingi kindla ajavahemikuna. Inimõiguste kohus on menetluse mõistlikkuse hindamiseks paika pannud järgmised kriteeriumid: asja keerukus; kaebaja enese käitumine; pädevate (kohtuhaldus) asutuste käitumine kohtute ajutise või ettenägematu ülekoormuse vähendamiseks; mis on kaebaja jaoks kaalul e asja prioriteetsus.
isikule on tagatud tõhus võimalus esitada vastuväiteid kohtuotsuse tegemisele järgnevas kohtukaebemenetluses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-60-07, p 20). Seega on ringkonnakohus õigeksmõistva otsuse tegemisel ebaõigesti tuginenud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. detsembri 2006. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06 (RT III 2007, 2, 13) väljendatud seisukohtadele, leides, et koosseisulise tunnuse sisustamata jätmisega süüdistusaktis on rikutud süüdistuse konkretiseerituse nõuet KrMS § 154 lg 3 p 2 mõttes. Kolleegium leiab, et viide selles otsuses sisalduvatele põhjendustele ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna nimetatud kriminaalasjas ei käsitletud nõudeid süüdistusele ega kohtu volitusi seoses karistusõigusnormi muutumisega pärast karistatava teo toimepanemist. 3-1-1-28-14 (Kohtueelse menetluse lõpuleviimine)
annaabi.ee 
