ELULUGU Oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik, kellel olid ka laialdased teadmised teistes valdkondades. Tema tööd olid peamiselt prantuse ja ladina keeles. Ta oli 17. Sajandi üks tuntumatest ratsionalistidest. Sündis moraalfilisoofi professori Leibnizi ja Catherina Schmucki pojana. Isa suri kui poeg oli 6 aastane. Leibniz tohtis oma isa raamatukogu kasutada alates sellest ajast, kui ta oli 7- aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks. Õppis selleks kolm aastat Altdorfi ülikoolis.
,,Saaremaa onupoja’’ lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased’’, ,,Säärane mulk ’’ jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson.(teatrist veel: Näidendid ja teater). Kui aga Koidula elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need haruldaselt sisukale kirjavahetusele ja innukale lugemisele. Ta jätkas raamatute hankimist veel aastate kaupa ning kui nende pere raamatukogu avastati (1958), oli seal paar eksemplari, kus oli sisse kantud Lydia oma käega kirjutatud LYDIA JANNSENI nimi. Samuti huvitasid Koidulat ka aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas ta Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus.Koidula Kroonlinnas. 1873
Koidula isiklik elu Tartus oli suletud suure töökoormuse tõttu toimetustoa luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei pidanud tervis vastu ,käsi jäi ülepingutustest haigeks, tuli ohverdada päevi haigusele. Niisamuti oli kunagi haige ka tema isa. Kui aga Koidula elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need haruldaselt sisukale kirjavahetusele ja innukale lugemisele. Ta jätkas raamatute hankimist veel aastate kaupa ning kui nende pere raamatukogu avastati (1958), oli seal paar eksemplari, kus oli sisse kantud Lydia oma käega kirjutatud LYDIA JANNSENI nimi. Samuti huvitasid Koidulat ka aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas ta Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus. Koidula Kroonlinnas 1873
Selleks, et kasutada matemaatilise statistika metoodikat erinevatest valdkondadest pärinevate hüpoteeside kontrollimiseks, tuleb vastav hüpotees tõlkida statistika keelde ehk sõnastada vastav statistiline hüpotees. Statistilised hüpoteesid esitatakse üksteist välistavate väidete paaridena, seega alati saab neist kehtima jääda vaid üks. Sisukaks hüpoteesiks (tähis H1) on väide, mida soovime tõestada, nullhüpotees (tähis H0) on sisukale hüpoteesile vastupidine väide. Peab meeles pidama, et nullhüpoteesi ei saa kunagi tõestada, kui sisukas hüpotees jääb tõestamata (vastu võtmata), siis peame jääma nullhüpoteesi juurde (kuid ei loe seda tõestatuks). Hüpoteeside kontrollimisel ehk otsuse vastuvõtmisel võime teha vea, kuna valim on juhuslik ning valimi tulemus vaid hinnanguline. Otsustamisel tekkivad võimalused võime kokku võtta järgnevalt:
luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei pidanud Lydia Koidula tervis vastu, käsi jäi ülepingutustest haigeks ja siis tuli ohverdada päevi haigusele. Niisamuti oli kunagi haige ka tema isa. Kui aga Koidula elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need vägagi haruldaselt sisukale kirjavahetusele ja innukale lugemisele. Ta jätkas raamatute hankimist veel aastate kaupa ning kui nende pere raamatukogu avastati (1958), oli seal paar eksemplari, kus oli sisse kantud Lydia oma käega kirjutatud: LYDIA JANNSEN. Samuti huvitasid Koidulat ka aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas Lydia Koidula Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega ta samuti veel Tartus abiellus. Materjal K. Mihkla
luitunud seinte vahele, kus tal tuli järjekindlalt hoolitseda mitte ainult lehe sisu eest, vaid teha ka kogu toimetus-ja talitustöö kuni aadresside pealekirjutamiseni ja posti saatmiseni. Vahetevahel ei pidanud Lydia Koidula tervis vastu, käsi jäi ülepingutustest haigeks ja siis tuli ohverdada päevi haigusele. Niisamuti oli kunagi haige ka tema isa. Kui aga Koidula elus leidus vabu hetki, siis pühendas ta need vägagi haruldaselt sisukale kirjavahetusele ja innukale lugemisele. Ta jätkas raamatute hankimist veel aastate kaupa ning kui nende pere raamatukogu avastati (1958), oli seal paar eksemplari, kus oli sisse kantud Lydia oma käega kirjutatud: LYDIA JANNSEN. Samuti huvitasid Koidulat ka aforismid ning üheks nende autoritest on Goethe. Samuti kohtas Lydia Koidula Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega ta samuti veel Tartus abiellus. 4 2) K. Mihkla. ,,Lydia Koidula elu ja looming", LK 83-205
annaabi.ee 
