Silmaring avardub reisimisega Selleks käiaksegi välismaal, et tunda kui palju on koduses elus seda hubast, harjunut, turvalist, kui magus on tegelikult meie igapäevane leib. Emil Tode Esimene mõte, mis paljudele inimestele seostub sõnaga „reisimine“, on logelemine kuumal liival, rannatoolil, kõrvetava päikese ja palmipuude all, kuid reisimine on palju enamat kui puhkus rannas. Maailmas ringirändamine aitab rohkem mõista teisi rahvusi ja kultuure, aitab isegi maitsemeeltel areneda ja loomulikult silmaringi laiendada. Reisides saab teadmisi omandada nii mitmelgi moel. Nüüd saab püstitada järgneva probleemküsimuse: Kuidas aitab reisimine avardada silmaringi? Sõna „reis“ tähendab sõi...
4) ''Jutu-Paun'' – kõrgetasemelised tõlketeosed, kirjutas Hindrey 5) ''Päike'' – kulukas, palju pilte, toimetaja Leida Tihane Raamatusarjad Loodus – kõige olulisem kirjastus 30. aastatel, andis välja mitmeid alasarju, näiteks: ''Looduse kuldraamat'' – 7 sarja, igas 13 raamatut ''Rõõmus raamat'' – lastele kohandatud jutud, nt ''Kalevipoeg'' ''Kuldne kodu'' – kõige väiksematele lastele ''Setu muinasjutte'' Proosakirjandus Proosa oli 1920.-1930. aastatel olulisim ja sisukaim žanr, selle iseärasused olid realism, kunstilisuse taotlemine, mitmekesine temaatika, kujutati last kaasajas, vanuseline eristamine. 3 läbivat teemat – loodus, ajalugu, eluring. Poisteraamatuid kirjutasid Jüri Parijõgi, Richard Janno, K.A. Hindrey, Mait Metsanurga. Tüdrukute kirjanikud Helmi Mäelo, Marta Sillaots (''Trips Traps-trull''), Valve Saretok. Fantaasiakirjandus 1960. muutus kirjandus fantaasiarikkamaks, liikus ulmekirjanduse suunas. Põhilised:
rätsepaks Värsslood: Hiir rätsepaks; Väikese Jassi imelik õhusõit; Hiirepere; Kool neegrite maal: Jahimees Juss; Karjapoiss Juks; Aastaajad Olulisel kohal lasteproosa: Taeva Kääbus: Illi ja pisi Täts; Tillu Illi liblikat püüdmas; Kajakad karil; Aino ja Linda; Hilp-Silbi nelipühakook; Tuul;Mardiõhtu sahvris Mitmekesine ja mahukas looming E.Enno ja J.Oro looming laialipillutuna perioodikas. PROOSA 20.30 lastekirjanduse mahukaim ja sisukaim põhiliik Jaan Lattik ,,Meie noored" jutud ,,Noorte soovid"; ,,Esimene armastus", ,,Kui meil veel püksa ei olnud", ,,Imä õe" Sõna ja situatsiooni koomika looja, mõistab lapse psüühikat hästi. Kogu ,,Minu kodu" . lood ,,Kodu", ,,Jaani kiri Liisale", ,,Teine ja kolmas armastus", ,,Miinasaare Margus" Kirjeldab kodu soojalt. Ernst Peterson-Särgava ,,Ennemuistsed jutud lastele" ,,Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest" Peäro August Pitka (Ansomardi)
luuletaja elutunnetuse arengus. I tsüklis "Rohtaed" on tähtsal kohal armastus, mis põimub tihedasti loodusekujutuse ja sotsiaal- eetiliste tõekspidamistega. II tsükkel "Maailma vari" sisaldab 1914-1917 sündinud luuletusi, äratades G.Suitsus sõjavastase võitleja ja väljapääsu otsiva mõtleja. III tsükkel "Rängast ringist" algab Veebruarirevolutsiooni puhul loodud hümniliste luuletustega. "Kõik on kokku unenägu" on G.Suitsu mahukaim, sotsiaalselt sisukaim ja vormistruktuurilt keerukam teos. G.Suitsu hilisluulet sisaldab luulekogu "Tuli ja tuul", mis on ta neljandaks, ühtlasi viimaseks koguks. Siira poeetilise tunnetusega tõusevad siin esile tagasivaated lapsepõlvele ja oma tööle sõjaeelses Tartus, samuti Emajõe-linna sõjatules hävimise ja kodumaatuse vastukajad. G.Suitsu luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Kirjanduselu teisel kümnendil. "Siuru"
annaabi.ee 
