suhteliselt täpselt teose tõelisele loomisprotsessile. Kuna vormielemendid esinevad looja peas tervikuina, on võti nende kombineerimises. See kombineerimine sarnaneb ideaaljuhul kristallisatsiooniprotsessiga. Kunstiline emotsioon kehastub materjalis, kehastumine lõpeb, kui tunne on leidnud endale vastava vormi. Need elemendid on kehastuseks vastavatele sisuelementidele, paarilised liituvad sisemise ühtsuse ajel. Formalist käsitab vormi valmina ja vormielemendid luuakse kunstlikult, ilma sisuelementide osaluseta. See käib nii, et eraldi luuakse kõigepealt alajaotused ja siis liidetakse need tervikuks. Muide, formalism võib olla ka lihtsalt mõne teise voolu osa. Formalismi ja naturalismi tihti vastandatakse (kuna üks takerdub reaalsuse detailidesse ja teine irdub neist), kuid tegelikult on viimane lihtsalt üks formalismi versioon. Üle rõhutatakse loodusvorme, teose põhiideega seostamata. Loodusvormidel on teostes ainult niipalju tähtsust, et nad väljendavad peale
usaldusväärsust ja tõesust ning olles tulemuste tõlgendamise vahendiks. Võrdlushindamises moodustatakse tulemused õppijate võrdlemise teel. (lk 177) Eksiarvamused mõõtmismudeliga Teadmisi saab matemaatiliselt mõõta. Õpilasi saab hinnata ühe puti summa või punktide jada alusel, nii, et neid aab omavahel võrrelda. Praktikas tähendab see, et hinnatakse kui palju õpilsed õigesti omandanud. Tegemist on sisuelementide tagasipeegeldamisega õpetajatele, mis tähendab, et parima tulemuse saavad parimad õpilased, kes suudavad maksimaalselt infot tagasi peegeldada. Antud meetod toetab ainult üheplaanilist õppimist ja välistab kõrgema tasemelised väljundid nagu hüpoteeside püstitamine ja kriitiline mõtlemine. (lk 178) Protsendid on universaalsed hindamisevahendid. Protsendid on ekvivalentne matemaatilisele hindamise mudelile, mis võimaldab peegeldada ainult õpilastel teadmiseid õpetajatele
ta peab käsitlema konkreetset teemat või küsimust selliselt, et teemast arusaamiseks ei tekiks vajadust vaadata lisaks ka mõnda teist lehte. Kui keerukas aines on esitatud ühel lehel, võivad kasutajale abiks olla tabavalt sõnastatud pealkirjad ja lühike sisukokkuvõte, et kiiresti haarata sellel lehel olevat põhiinformatsiooni. Ülesehituse selgus. Grupeerimispõhimõtted peavad olema arusaadavad ning grupi sisuelementide vahelised semantilised seosed lõppkasutajale lahti seletatud ja koheselt mõistetavad. Kasutajale peaks pakkuma lühikirjelduse sellest, missugused on iga grupi 29 sisuelemendid (lühiülevaatena, selgitusena, kokkuvõttena, vm), kuidas sisu on üles ehitatud, missugust informatsiooni kasutaja võib saidilt leida (või missugust
ees ja kujundust kogu esitluse vältel. 8. Ärge karjuge. Hoiduge SUURTE TÄHTEDE kasutamisest. 9. Kasutage sobivaid märgistusi loetelude ees. Jälgige, et loetelude ees olevate märgistuste suurused oleksid vastavad kirja suurusega. Pigem võivad need olla kirja suurusest väiksemad kui suuremad. 10. Kasutage numbreid loetelu ees põhjendatult. Loetelu ees kasutage numbreid, kui soovite rõhutada sisuelementide järgnevust või võrrelda erinevaid loetelusid. 11. Kasutage vähe sõnu. Kasutage lühifraase, mitte täislauseid. 12. Kasutage maksimaalselt kuut loetelu punkti. Vältige loetelu koostamisel üle kuue loetelu punkti kasutamist. 13. Kasutage maksimaalselt kuut sõna. Vältige ühe loetelu punkti koostamisel üle kuue sõna kasutamist. 14. Kasutage maksimaalselt kaht alajaotust. Ärge kasutage loetelude
annaabi.ee 
