Esmalt eemaldame õhupuhasti, selleks keerame ära õhupuhasti kaane 3 kinnitusmutrit, eemaldame kaas koos filterelemendiga, võtame lahti õhupuhasti korpuse küljest karteri tuulutussüsteemi ja sooja õhu juurdevoolu voolikud. Igaks juhuks paneme kaltsuga kinni karburaatori sissevooluavad, et sinna juhuslikult ei satuks mõni mutter jne... Keerame ära õhupuhasti kinnitusmutrid, eemaldame plaat ja õhupuhasti ise. Võtame lahti karburaatori küljest õhuklappi tross ja kaanel asuva gaasihoovastiku vahehoova Võtame maha klapikambrikaas (eelnevalt eemaldada kinnitusmutrid ja seibid) Kui kaan maas keerame ka küünlad välja, nii lihtsam pöörata vänvõlli.
haiguste esinemist ja loob loomadele värske ning kuiva keskkonna. Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel on lauda katuses õhu väljavooluavad. . Lisaks piisava pindalaga väljavooluavadele peavad olema värske õhu sissevooluavad. Kui sissevooluavasid laiendatakse, siis tuleb suurendada ka väljavooluavasid. Laudas tuleb vältida tõmbetuult, mis põhjustab, eriti noorloomadel, külmetushaigusi. Oluline mikrokliimat mõjutav tegur on õhuniiskus. Temperatuur. Sobiva mikrokliima saavutamiseks laudas on lüpsilehmadele sobiv temperatuur +10oC. Vasikalautades kuni +12oC. Mida kõrgemale tõuseb temperatuur, seda raskem on loomadel vabaneda ülearusest kehasoojusest
Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel on lauda katuses õhu väljavooluavad (korstnad). Õhu väljavool peab olema piisavalt suur, et eemaldada kahjulikud gaasid, niiskus ja soojus. Lisaks piisava pindalaga väljavooluavadele peavad olema värske õhu sissevooluavad. Kui sissevooluavasid laiendatakse, siis tuleb suurendada ka väljavooluavasid. Loomulik ventilatsioon sõltub lauda suurusest, õhutusavade pindalast ja kõrguste erinevusest õhu sisse- ja väljavooluavade vahel. Laiad ja suhteliselt kõrgele paigutatud ventilatsiooniavad tekitavad kiire õhuliikumise loomade ümber. Soovitav on rajada õhu sissevooluavad külgseintesse umbes 2 m kõrgusele põrandast. Sissevooluavade kanalid peavad olema piisavalt pikad tagamaks värske- ja laudaõhu
Enamasti kasutatakse loomulikku ventilatsiooni, mis põhineb asjaolul, et soe õhk on kergem kui külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel on lauda katuses õhu väljavooluavad (korstnad). Õhu väljavool peab olema piisavalt suur, et eemaldada kahjulikud gaasid, niiskus ja soojus. Lisaks piisava pindalaga väljavooluavadele peavad olema värske õhu sissevooluavad. Kui sissevooluavasid laiendatakse, siis tuleb suurendada ka väljavooluavasid. Loomulik ventilatsioon sõltub lauda suurusest, õhutusavade pindalast ja kõrguste erinevusest õhu sisse- ja väljavooluavade vahel. Laiad ja suhteliselt kõrgele paigutatud ventilatsiooniavad tekitavad kiire õhuliikumise loomade ümber. Soovitav on rajada õhu sissevooluavad külgseintesse umbes 2 m kõrgusele põrandast. Sissevooluavade kanalid peavad olema piisavalt pikad
külm. Õhk laudas soojeneb loomade kehasoojusest ja tõuseb lauda lae alla. Loomade kohal tekib alarõhk, mis võimaldab külmal õhul sisse voolata. Loomuliku ventilatsiooni kasutamisel on lauda katuses õhu väljavooluavad (korstnad). Õhu väljavool peab olema piisavalt suur, et eemaldada kahjulikud gaasid, niiskus ja soojus. Lisaks piisava pindalaga väljavooluavadele peavad olema värske õhu sissevooluavad. Kui sissevooluavasid laiendatakse, siis tuleb suurendada ka väljavooluavasid. Loomulik ventilatsioon sõltub lauda suurusest, õhutusavade pindalast ja kõrguste erinevusest õhu sisse- ja väljavooluavade vahel. Laiad ja suhteliselt kõrgele paigutatud ventilatsiooniavad tekitavad kiire õhuliikumise loomade ümber. Soovitav on rajada õhu sissevooluavad külgseintesse umbes 2 m kõrgusele põrandast
Nõuetekohane kattematerjal vastab järgmistele tingimustele: 1) kattematerjali poorsusnäitaja O90 on suurem kui 0,2 mm; 2) vähemalt 5 mm paksusega kattematerjali kasutamise korral on O90/d90 väiksem kui 5; 3) 1–5 mm paksusega kattematerjali kasutamise on O90/d90 vahemikus 2,5–5. 10 Drenaaži ummistumine rauaühenditega (rauaookriga) Drenaaži ummistumine rauaühenditega on üks tõsisemaid, kuid ka vähem uuritud drenaaži ebarahuldava toimimise põhjuseid. Ummistuvad torud ning nende sissevooluavad Drenaaži rauaühenditega ummistumise peamiseks eelduseks on rauaühendite suur sisaldus põhjavees. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Värskelt on ooker kollakaspruun veega küllastunud mass, vananedes tahkub ja muutub roostepruuniks. Ookri tekkel eristatakse kahte põhilist teed. Rauaühendite ladestumine dreenitorru võib toimuda keemiliste või mikrobioloogiliste protsesside tulemusel, kusjuures viimast peetakse enamlevinumaks.