Läänemeres.Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest tulenevad kestvad tugevad läänetuuled Skagerraki-Kattegati piirkonnas. Viimane sissevool on eelmisest võrreldamatult suurem ning toob Läänemerre tohutul hulgal soolast vett. Nii voolas näiteks 1951/52. a. sügistalvel paari nädala jooksul Läänemerre 200-220 km³ soolast vett, mis moodustab ligikaudu 1% mere veemahust. Sissevoolanud vee soolsus oli 22 %. Selle tulemusel tõusis soolsus märgatavalt kõigis avamere süvikutes ja mõnevõrra ka pinnavees. Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus 50ndate aastate algusest kuni 70ndate aastateni täheldatud kuuel korral.Arvatakse, et selliste suurte sissevoolude kordumine ja nendega kaasnev vee soolsuse kõikumine on normaalne ning edaspidigi korduv nähtus. Nii vahelduvad Läänemeres veevaesed ja
Trimmimiseks kasutavad ruumid tuleb valida selliselt , et koos kreeni kõrvaldamisega väheneks ka laeva trimm Tuleb märkida et trimmi kõrvaldamine ruumide upumatuse teel vähendab oluliselt laeva ujuvusvaru, mõnel juhul aga võib osutuda otstarbetuks , sest suure koguse pardataguse vee pealev6tmise tõõttu ei pruugi trimmi vähenemisega kaasnega süvise vähenemine laeva vigastatud osas. Kõige ratsionaalsemaks trimmi vähendamise mooduseks on sissevoolanud vee väljapumpamine pärast augu sulgemist , mõnikord aga ka kütuse ümberpumpamine laeva ühest otsast teise. Täituvustegurid arvutusliku hinangu andmiseks laeva avariijärgsele asendile ja püstuvusele on ühe lähtandmena tarvis teada vee ruumala V upumatud ruumis selle kindla nivoo korral , mis erineb ruumi teoreetilisest ruumalast Vo sa,a nivoo korral . Erinevus on seletatav vett mitteläbilaskvate esemete olemasoluga ruumis ning võetakse arvesse täituvusteguritega ut = V / Vo
Pidev põhjahoovus, mis on tingitud soolsuse erinevusest Põhja- ja Läänemeres. 2. Ajuti esinev palju intensiivsem sissevool, mida põhjustavad õhurõhu erinevustest tulenevad kestvad tugevad läänetuuled Skagerraki-Kattegati piirkonnas. Viimane sissevool on eelmisest võrreldamatult suurem ning toob Läänemerre tohutul hulgal soolast vett. Nii voolas näiteks 1951/52. a. sügistalvel paari nädala jooksul Läänemerre 200-220 km³ soolast vett, mis moodustab ligikaudu 1% mere veemahust. Sissevoolanud vee soolsus oli 22 %. Selle tulemusel tõusis soolsus märgatavalt kõigis avamere süvikutes ja mõnevõrra ka pinnavees. Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus 50ndate aastate algusest kuni 70ndate aastateni täheldatud kuuel korral. Arvatakse, et selliste suurte sissevoolude kordumine ja nendega kaasnev vee soolsuse kõikumine on normaalne ning edaspidigi korduv nähtus. Nii vahelduvad Läänemeres veevaesed ja veerikkad, soolasema ja magedama veega perioodid, mis
puhul. De Kat otsustas simuleerida FREDYN'i tarkvara abil parvlaeva Estonia hukkumise kolme stsenaariumi. Arvutisimulatsiooniks on vaja teada palju mitmesuguseid muutujaid. Arvutisse sisestatakse statistilised andmed laeva sisegeomeetria, ruumide maht, lainete jõud, tuule tugevus, sõukruvide veovõime. Laev on algul täiesti merekõlblik. Siis simuleeritakse vigastuse tekkimist ning jälgitakse iga poole sekundi järel sissevoolanud vee hulka, kiirust ja suunda. Esimese stsenaariumi aluseks valiti JAIC'i versioon valitsuskomisjoni ametlik selgitus. De Kat sisestas FREDYN'i tarkvaraga töötlemiseks kolmepoolse komisjoni aruandest pärit arvandmed. Ta sisestas ka selle olukorra andmed, kus laeva vöörivärav avanes, nõnda et pääsuks autotekile tekkis 10 ruutmeetri suurune avaus. Uuriti, mis oleks parvlaevaga juhtunud kahes eri situatsioonis. Esmalt lähtuti sellest, et laev liikus aruandes mainitud 15-
Paljud aadlid hakkasid selle tulemusena röövliteks. Aadli staatus ei näe ette seda, et nad hakkaksid midagi muud tegema peale sõjapidamise. Teine võimalus oli see, et aadlid hakkasid täitma kuningate ja vürstide õukonnaelus rolli ja said selle eest palka. Kuningate ja vürtside võimu kasv sai selle tulemusena samuti võimalikuks. Hindade revolutsioon Hindade revolutsioon 15. sajandi lõpul selle põhjuseks oli Uuest Maailmast sissevoolanud väärismetall. Maadeavastuste järel kasvas järsult väärismetallide sissevedu Euroopasse. Peamiselt toodi kulda ja hõbedat Hispaania Ameerika valdustest. Idakaubanduse koondumine eurooplaste kätte vähendas omakorda väärismetallide väljavedu. Nii kujunes olukord, kus kulla ja hõbeda väärtus kiiresti kahanes, tuues kaasa hindade revolutsiooni: ainuüksi 16. sajandil kallinesid hinnad keskmiselt viis-kuus korda. Üheks põhjuseks oli