3% 15-64 aastased: 66.5% 65 aastased ja vanemad: 6.1% Keskmine iga 27,7 aastat ARENG GDP inimese kohta 4700 US dollarit SKT 1.21 trillionit US dollarit Töötus 6.7% 18.1 sündi 1000 elaniku kohta Iive 1,069% Indoneesia on arengumaa RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID UNESCO- Rahu ja julgeolek WHO- Maailma tervishoiuorganisatsioon IMF- Rahvusvaheline valuutafond Interpol- Rahvusvaheline politseiorganisatsioon MAJANDUS Väljaveoartiklid: gaas,kuld,hõbe,tina,tekstiil, elektrilised seadmed Sisseveoartiklid: nafta,masinad,kemikaalid Ressurssid:Palmiõli,riis,kakao,kohvi Energia Elektritoodang: 141.2 miljardit kWh Elektritarbimine: 126.1 miljardit kWh Elektri eksport ja import on 0 kWh MAJANDUSSEKTOR Põllumajandus: 38.3% Tööstus : 12.8% Teenindus : 48.9% TRANSPORT Indoneesias on kokku 684 lennuvälja ja 64 Helikopteri maanduskohta Raudteerööpaid 5042 km Maanteid 437,759 km, sellest asfalteeritud 258,744 km ja 179,015 km mitte asfalteeritud Veeteed 21,579 km TURISM
korruptsioon riigiametnike seas. (1, lk 111) Peamised tööstusharud on mäe-, töötlev ja ehitusmaterjalitööstus ning energeetika. 1938. a. toodeti umbes 39 000 tonni nikli-, üle 456 000 t vase- ja 3700 t tsingimaaki, 550 000 t kivisütt, 4,5 milj. t tsementi ja üle 17.6 mljr. kw/h elektrienergiat. (1, lk 112) Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta, naftasaadused, masinad, seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina RV. (1, lk 112) Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi. (1, lk 113) Filipiinid on põllumajandusmaa. Tal on rikkalikke maavarasid (vask, kroom, kuld, raud, mangaan, elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil
-Tartu ja Viljandi jäid põhilistest kaubateedest eemale. Pärnust Viljandisse läbi Tartu viinud jõgi ei olnud maa kerkimise tõttu laevatatav 15. Miks arenesid kiiremini just Narva ja Tallinn?-Narvast kulges kaubatee piki Narva jõge Novgorodisse, Pihkvasse ja Moskvasse. Tallinna kaudu vahendati Venemaalt Lääne-Euroopasse laevamaterjali, karusnahka ja metsasaadusi. Tallinnasse veetud sool,vürstid toimetati edasi Soome ja Venemaale 16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad. Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17. Mis on manufaktuur?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised 18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid?-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid 19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli
kasutatakse ka taastuvaid energiaid, näiteks hüdro-, geotermaal-, biomassi-, tuule-, päikese- ja ookeanienergia. Riik ei ekspordi ega impordi energiat. Elektrit toodetakse hüdro- ja soojuselektrijaamades. Elektrienergia toodang inimese kohta on 609 kWh. Filipiinide elektrienergia toodang 2010. aastal oli 67,74 mld kWh. 6.Riigi põllumajanduse iseloomustus Välja veetakse kookosõli, vasekontsentraati, koprat, banaane, kookospähkeid, suhkurt, puitu ja kulda. Tähtsamad sisseveoartiklid on nafta, naftasaadused, masinad, seadmed ja tööstustooraine. Peamised kaubanduspartnerid: Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Hiina Töötud ja pooltöötud moodustavad aktiivsest rahvastikust veerandi Filipiinid on põllumajandusmaa. Tal on rikkalikke maavarasid (vask, kroom, kuld, raud, mangaan, elavhõbe jm.). Riigi majanduses on valitsev seisund u. 60-l paljurahvusvahelisel monopolistlikul seltsil
Asehalduskord > uued linnad: Võru, Paldiski. Suurim linn: Tallinn, Rootsi ajal Narva esiletõus. Keskaegne kaubandusvõrgustik kaotas tähtsuse. Välismaa kaupmehed (kohalikel aadlikel ülemerekaubandus väga piiratud) tõusid tähtsusesse (Põhja-Saksamaa, Inglismaa). Aadlikel ülemerekaubandus keelatud. Rootsi ajal - Narva esiletõus kaubanduslinnana. Vene ajal - säilis Balti kubermangude tollipiir. Väliskaubandus: Väljaveoartiklid: vili, lina, kanep, puit, tõrv Sisseveoartiklid: sool, metall, heeringad, tubakas, vürtsid ja luksuskaubad Sisekaubandus: säilisid keskaegsed reglematsioonid ja kauplemispõhimõtted, koondunud linnadesse, reglementeeritud (linnades keht. kaupmeeste arvu piir), vene kaupmehed( tegid meelehärmi, kuna pakkusid kaupa odavamalt), sõbrakaubandus(igal mehel oma sõber linna, kellega äri ajada), maalaadad (Rootsi aja lõpul kujunesid, suurim linnas talvine Tartus peetav
annaabi.ee 
