arengumaadele laenu. Maailmapanga ametlik eesmärk on vaesuse vähendamine. See loodi 1944. aastal Bretton-Woodsi konverentsil (samal konverentsil loodi ka IMF ehk Rahvusvaheline Valuutafond). Maailmapanga peakorter asub Washingtonis USA-s, sellel on 187 liikmesriiki. Maailmapanga president on praegu Robert Zoellick. Tänapäeval keskendub Maailmapank aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele, mistõttu antakse läbi Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni rahalist abi madala sissetulekutasemega riikidele. Antud abi on kas minimaalse intressiga või lausa intressivaba. Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO (liikmesriike 153, peakontor Genfis, töötajaid u 650) peaülesanne on aidata kaubandusel toimida nii vabalt ja sujuvalt kui võimalik. Selleks jälgib WTO pärast Teist maailmasõda järk-järgult välja kujunenud rahvusvahelise kaubandusreeglistiku täitmist ning on riikidele kaubandusläbirääkimiste ja kaubandustülide lahendamise foorumiks. Toodetega
peaks olema hind mis maksimeerib tootmisharu kui terviku kasumi. Hinnaväline konkurents firmad võistlevad tihti muudel aladel, nagu teenindus ja atraktiivsus. Makroökonoomika Riigi majanduslikud funktsioonid (66-70) Igal riigil on teatud funktsioonid. Üks riigi ülesannetest on vähendada inimeste sissetulekute ebavõrdsust. Eesmärk on kaitsta minimaalse sissetulekutasemega ühiskonnaliikmeid. Ühiskonnas eksisteerib vaesus, kui inimeste tulud ei ole piisavad, et osta esmavajalikke hüviseid. (mõnikord def. seda kui spetsiivilist taset, ehk sellest allapoole teenivad inimesed on vaesed) Vaesuse kajastamiseks kasutatakse Lorentzi kõverat. Jaotuse ebavõrdust näitab see, kui palju tegelikku sissetuleku jaotust kajastav kõver erineb 45o joonest. Vaesusvastased poliitikad: · Sümptomeid leevendav (toetab inimesi, kes on vaesed)
Kuigi peamiselt märgiti kas Tallinnat või linna lähiümbrust, saab välja tuua, et kõrgema ja keskmise sissetulekuga vastajad eelistavad pigem Tallinna lähiümbruse piirkondi, kui madalama sissetulekuga plaanivad elukohavahetust linnasiseselt. Rahulolu oma laste tulevikuväljavaadetega nii Tallinnas kui Eestis näitab, et kõrgem sissetulek annab suurema rahulolu (ja võib-olla ka kindluse) laste paremale tulevikule kui madalam sissetulek. 50% kõige madalama sissetulekutasemega vastajatest pidasid hinnangu andmist raskeks. Antud peatükki kokku võttes tuleb rõhutada eelkõige seda, et me ei saa rääkida Tallinna elukeskkonnast üldises plaanis, vaid tuleb ikkagi arvestada piirkondlike eripäradega. Samas tuleb kahjuks tõdeda seda, et kui Jüri Uljas lõpetas kuus aastat tagasi tehtud uuringu kokkuvõtte lausega: “Loodan, et kordusküsitlust tehes ilmnevad hinnangutes olulised muutused positiivses suunas” (Uljas, 2001, 38), siis paraku näitas
ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta Teiseks võivad ühiskondlikud kaubad olla mitterivaalsed, st. et kui hüvist tarbib veel üks inimene, siis ei vähene seetõttu teistele inimestele kättesaadav kogus ( sõltumata sellest kas tänaval kõnnib kaks või kakssada inimest on see valgustatud kõigi jaoks ühtemoodi) 1.35.3 Sissetulekute jaotumine Riigi üks ülesanne on kaitsta minimaalse sissetulekutasemega ühiskonna liikmeid. Kui inimeste tulud ei ole piisavad, et osta eluks hädavajalikke hüviseid, siis eksisteerib ühiskonnas vaesus. Mõnikord defineeritakse vaesust, kui spetsiifilist sissetuleku taset, millest allapoole jääva tulu saajat pidada vaeseks. Paljuski sõltub see, keda pidada vaeseks konkreetse riigi elatustasemest. Sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse mõõtmiseks ühiskonnas kasutatakse Gini koefitsienti. Selle arvutamiseks
annaabi.ee 
