MINU TULUD 06. NOVEMBER 06. PROGNOOS AASTAKS DETSEMBER (SUMMA x12) KOKKU 431 5172 ANALÜÜS 1. Kui palju jääb teil kuus raha puudu/üle? Antud kuul jäi üle 67, aga selle põhjal on raske teha mingeid paikapanevaid järeldusi kuna kuud ei ole vennad ning lisaks sellele tuleb vastava summaga elada kuni järgmise sissetulekuni. Näiteks sai tehtud ka kulutusi mida ei pea tegema sugugi mitte iga kuu. 2. Millele kulutate enda arvates liiga palju? Väiksem kulu võiks olla toidule, aga kuna veedan pikad päevad linnas siis olen sunnitud sööma suuremaid kulutusi tehes kui seda oleks kodus ise söögi valmistamine. Teiseks oleks meeldiv kokkuhoida ka transpordi pealt, aga kahjuks ei ole see praegustes tingimustes võimalik (elukoht väljaspool Tallinna). Meelelahutuse peale küll see kuu ei olegi väga palju
komponendi) praktilisi/reaalseid kulusid, tulemeid ja kasumimäära nii indiviidile kui ka 1 ühiskonnale tervikuna. Uurimustes on arvesse võetud, et kulutused haridusele hõlmavad lisaks otsestele koolituskuludele ka saamata jäänud tulu, mida õppija oleks teeninud, kui ta oleks töötanud. Parem haridus peaks viima kõrgema tootlikkuseni ning seega ka kõrgema sissetulekuni. Viimati esitatud seisukoht tuleneb inimkapitali teooriast. Mikroökonoomiliste uurimuste (nt Mincer, 1974) kohaselt suurendab iga täiendav aasta haridusasutuses indiviidi sissetulekut ligikaudu 6% aastas. Kuid lisaks mikrotasandile omab tööjõuturul asuvate inimeste haridustaseme tõus ka üldriiklikku tähtsust. Indiviidi otsus tarbida rohkem haridusteenuseid võib avaldada mõju tema naabrite sissetulekutele. Näiteks talupidaja, kes rakendab uut põllumajanduslikku tehnoloogiat,
ühiku keskmine hind = 625 : 500 = 1,25.- lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25=275.- müüdud kauba soetusmaksumus e. müügikulu 625 - 275= 350.- 12 Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt arvestatavat varu jääki [4]. 13 VARUDE INVENTEERIMINE Paljudel ettevõtetel ja äriühingutel lõppeb kalendriaasta lõpus ka majandusaasta. Kätte jõuab aasta kokkuvõtete tegemise aeg, samuti varade ning kohustuste inventeerimise aeg. Varude inventeerimist korraldatakse vähemalt üks kord aastas.
Kokku vastuseid 24 Üks kolmandik vastanutest ei pea ega plaani ka tulevikus pidada arvestust oma tulude-kulude üle. Vaid 4 inimest on pidanud vajalikuks majanduskriisi tingimustes oma rahaasjadel enam silma peal hoida ja 5 inimest kavatsevad seda tulevikus teha. 4 vastajat on loobunud eelarve pidamisest. Sageli on kuulda, kuidas enne palgapäeva on raha otsa korral, inimesed tarbivad vähem ning üritavad viimase rahaga kuidagi järgmise sissetulekuni välja tulla. Seetõttu küsisingi, kas palga või muu sissetuleku päevani, elatakse vabalt ära. 7 vastajat saavad oma rahadega väga hästi hakkama ja kolmel neist jääb veel raha ülegi. Neli inimest tulevad omadega täpselt välja, kaheksal aga tekib probleeme seoses ootamatute kuludega ja siis võib juhtuda, et peab enne järgmist sissetulekut väga kokku hoidma. Kolmel inimesel on sageli nii, et enne järgnevat palka
Kasutada võib nii perioodilise kui pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodit. Perioodilise kaalutud keskmise soetushinna meetodil ühiku keskmine hind = 625: 500= 1.25 lõppjääk hinnatakse keskmise hinnaga 220 x 1.25= 275.- müüdud kauba soetusmaksumus e. müügikulu 625- 275= 350.- Pideva kaalutud keskmise soetushinna meetodil leitakse pärast igat varu sissetulekut uus kaalutud keskmine soetushind, millega hinnatakse igat väljaminekut kuni järgmise sissetulekuni ja pidevalt arvestatavat varu jääki. 01.juuni algvaru 50 1.- 50.- 06.juuni sissetulek 50 1.10 55.- jääk 100 105.- keskmine hind 1.05 (105: 100) 11.juuni väljaminek 80 1.05 84.- jääk 20 1.05 21.- 13.juuni sissetulek 150 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 1.30 130.-
annaabi.ee 
