Kaashüvis - vähenadb ühe hüvise hinnatõus nii selle hüvise kui ka teise hüvise nõudlust. Kui hüvise hind langeb siis see hüvis osutub eelistatumaks, seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine seda nim. Asendusefektiks. Kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes siis, saab mõlemat hüvist rohkem tarbida. Selle tagajärjel suurenebmõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nim. Sissetulekuefektiks. Majapidamise individuaalse nõudluskõvera kõik punktid näitavad kui palju tarbija antud hinna juures hüvist ostaksid. Kõigi majapidamiste individuaalsete nõudlusfunktsioonide liitmisel saadakse ühe hüvise turunõudlusfunktsioon. Selle funktsiooni graafikut nim. Turunõudluskõveraks. Turunõudlus on kõigi selle hüvise tarbijate poolt nõutavhüvise kogus mingi hinnataseme korral. Tarbija hinnavaru ehk tarbija ülejääk- lisanduva kasulikkuse ja makstava hinnavahe
Ühe kauba hulk, millest tarbija võiks loobuda teise kauba ühe lisaühiku kasuks, püsides samal ükskõiksuskõveral. 19.Ükskõiksuskõver. Mida odavamalt saavad nad osta ühte hüvist, seda rohkem jääb neil raha teiste hüviste ostmiseks. Samaväärsuskõver mille korral hind ja väärtus tarbja jaoks on võrdsed. Pitsa asemel hamburger. 20.Sissetulekuefekt. Seega sissetuleku suurenedes nõudlus kasvab (ja langedes muidugi väheneb). Seda nimetatakse sissetulekuefektiks. 21.Asendusefekt. Kui mõne hüvist saab teise hüvisega asendada. Näiteks pitsa hind tõuseb siis tarbja ostab, odavamat hamburgerit, mis asendab tarbja jaoks tema vajaduse. 22.Sidruniturg 23.Moral hazard is a situation in which one party gets involved in a risky event knowing that it is protected against the risk and the other party will incur the cost 24.Negatiivne valim Adverse selection refers to a situation where sellers have
hüvise nõudlust. Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks --Seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine. Seda nimetataksegi hinnamuutuse asendusefektiks. Kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus. Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse
Tuginedes sellisele loogikale, on tööjõu pakkumiskõver positiivse tõusuga. Kalduvust pakkuda kõrgema palgamääraga rohkem tööjõudu, nimetatakse asendusefektiks. Kuid eksisteerib ka vastupidise mõjuga efekt. Kui palgamäär kasvab, siis suurendab see inimese nõudlust kõikide kaupade järele, kaasa arvatud vaba aja järele. Sellist efekti, kui palgamäära kasv põhjustab tööjõu pakkumise vähenemise, nimetatakse sissetulekuefektiks. Madalate palgamäärade juures domineerib asendusefekt, kõrgemate palgamäärade juures sissetulekuefekt. Selle tulemusena on tööjõu pakkumise kõver tagasipöörduv, nagu seda näidatakse joonisel 32. 9.2. Kapitaliturg Läbi kapitaliturgude on firmadel võimalik laenata finantsressursse, mida kasutatakse füüsilise kapitali ostmiseks. Firmade nõudlus finantskapitali järele tulenebki firmade
annaabi.ee 
