hoone kasutaja poolt mõjutatavad. Loomuliku ventilatsiooni peamised miinused: juhitamatu ja kontrollimatu õhuvahetus; ei taga pidevat vajalikku ruumiõhu vahetust; mida soojem on välisõhk, seda väiksem on õhuvahetus; suur soojusenergia kadu (suuremad küttekulud) - ei saa kasutada soojustagastust; välisavaustest sisenev müra ja tolm. Sundventilatsioon on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Sellisel lahendusel paigaldatakse hoonesse ventilatsiooniagregaat. Tänapäeva ventilatsiooniagregaat peab sisaldama soojusvaheti, kas kuubik või rootor tüüpi, eel ja järelkütet, filtriplokki nii väljatõmbel kui sissepuhtel ning juhtimisautomaatikat. Lisaks 2 TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova
kinnitub piirpinnale. Konteinerpuhastid, looduslähedased reoveepuhastid, tehismärgalad. 2) Ruumikliima komponendid: gaasid ruumis, toksilised ühendid ruumis (asbest, seened, hallitus, bakterid, kiirgus) väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Looduslik ventilatsioon- toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. Ruumikliima komponendid: õhu liikumine ruumis. Seotud eelkõige küttesüsteemide valikuga, nii näiteks põhjustab radiaatorküte õhu kiire liikumise ruumis, millega kaasnevad tolmuosakeste lendumine, õhu negatiivne ionisatsioon, staatiline elekter. tolmuosakeste lendumine. Põhjustab hingamisteede haigusi elektrilised omadused
ruumide orienteerimine, klaaspindade kasutamine, akumuleerivate seinte/põrandate kasutamine passiivse energia kasutamine valgustuseks ruumide orientatsioon, heledad pinnad, peegelpinnad passiivse energia kasutamine ventileerimiseks????? väljatõmbeventilatsioon- see on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet sansõlmedest, pesuruumist ja köögist. Sundventilatsioon- on süsteem, kus kasutatakse mehaanilist väljatõmmet ja sissepuhet. Looduslik ventilatsioon- toimib põhiliselt välisõhu ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevusest. tuuleenergia kasutamine elamus alalisvoolugeneraatorid alalisvoolusüsteemid elektri tootmiseks elamus soojakaod ehitistes Hoone soojuskadude vähenemisel annab suurima säästu akende tihendamine. Selle abil on võimalik kokku hoida kuni 1000kWh energiat iga akna m2 kohta aastas. energiatarve ehitises Eesti keskmine elektritarve on 250 kwh/m2
ka kauem. Selliste testidega ei saa aga kindlaks teha, millise saasteainega on tegemist. Hõbedast testribadega on aga võimalik määrata anorgaanilisi saasteaineid. Lisaks on välja töötatud erinevaid indikaatortorusid, dosimeetermärke. Ruumide tolmusust on lihtne hinnata tolmu kogunemise järgi. Saasteainete kontrolliks efektiivseim moodus on filtersüsteemide rakendamine. Võib ka valida sellised siseruumide pinnakatted, mis reageerivad saasteainetega ning vähendada saatunud välisõhu sissepuhet. Saasteainete kontroll peab alati algama hoonesisestest allikatest. Kõikvõimalike hoonesiseste saasteallikate suitsetamisruumid, köögid, osooni eraldavad paljundusmasinad, konserveerimistöökojad) arv tuleb viia miinimumini. Ehituskonstruktsioonide ja sisustuse valmistamiseks tuleb kasutada võimalikult vähem kahjulikke ühendeid eraldavaid materjale. Objektid peaksid asuma tihedalt suletavates