NSVL tugiala Teine NSVL tugipunkt Aafrikas oli sotsialistlik Etioopia, mille abil rünnati Somaaliat. Etioopia 1984 USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina tahtis olla iseseisev ning mitte sõltuda Venemaast. USA ja Hiina teatasid, et nad ei proovi Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas võimu haarata ja et nad ei lase seda ka kellelgi teisel teha. NSVL tundis end sissepiiratuna. Üliriikide konkurentsi Kolmandas Maailmas muutus aga veelgi tihedamaks, kuna nüüd sekkus sellesse ka Hiina, kes pakkus välja enda arengumudeli. See tõi kaasa konflikte ja sõdu neile Kolmanda Maailma riikidele, kes olid vastavalt NSVL või Hiina-meelsed. Indo-Hiina Kommunistide võit Vietnamis tugevdas seal nende positsioone, 1975 lõppes aastaid kestnud kodusõda Laoses. NSVL abiga võeti seal ja ka Kambodzas suund sotsialismine.
Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndatel Kambodzas. Riigipöörded 1973.a Tsiilis-kindral Augusto Pinochot, Nicaraguas-kindral Daniel Ortega. 4. Sotsialistlik maailmasüsteem - millal ja kuidas kujunes? sots. riikide rühmad, iseloomulikud jooned sots. riikidele, NSVL riigijuhid (+ lühiiseloomustus). Millal ja kuidas kujunes? 1917 NSVL-s. Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem.Kommunistide võimu all oli13 riiki
1969. toimus Hiina ja Vene vahel verine piirikonflikt. Nende riikide vastuseisu proovis ära kasutada USA. 1970. aastal hakkasid USA ja Hiina suhted paranema. 1972. lubasid mõlemad riigid, et kummagi eesmärk pole Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnas oma võimu maksma panna ning et nad ei lase seda ka ühelgi teisel riigil teha. See poliitika osutus edukaks. See aitas kaas Hiina avanemisele ning muutumisele, kuid tekitas probleeme NSVLiga, kes tundis end sissepiiratuna. Araabia maade vastasseis Iisraelis 1957. aastal oli Iisrael Siinai poolsaare küll Egiptusele tagastanud, kuid see ei muutnud araablaste suhteid juutidesse. 1964. Moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille eesmärk oli Iisraeli hävitamine ja selle asemele Palestiina riigi loomine. Selleks kasutati ka terrori rünnakuid. 1967. alustasid Süüria, Egiptus ja Jordaania valmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid ennetava
Mere pataljon (I/46.) , kus noor Uscha Harald Nugiseks sai esimese eesti sõdurina rüütliristi .6.märtsiks oli ülesanne täidetud. Raevunud punaväe juhatus koondas Narva alla 9 korpust , millele sakslastel oli vastu panna 7 diviisi ja üks brigaad . 1.märtsil algas uus jõuline kallaletung Auvere suunas. Rünnakukiilu peatasid esimese eestlasest rüütliristi kandja major Alfons Rebase 658.ja kapten Georg Soodeni 659.idapataljon , võideldes Putki-Sirgala ruumis ka sissepiiratuna kuni Saksa vastulöögini.Lakkamatud rünnakud jätkusid . Vaheldusid vaid rõhuasetused.17.märtsil ründasid venelased pealöögi suunas 20 diviisi jõududega 3 kaitsjate diviisi , kuid kaitset ei õnnestunud ka laipade massiga üle ujutada . Märtsi lõpuks oli venelaste jõud otsas : nad olid kaotanud 70.000 meest langenutena (Saksa poolel 20.000 langenut ) . 7.aprillil andis punaväe juhatus käsu üle minna kaitsele. Veel enne seda korraldust algas aga Saksa uus vastulöök
o 1966 katkes side Hiina kompartei ja NLKP vahel o Vastasseisu kasutas ära USA, suhted Hiinaga paranesid Visiidil Hiinasse, leppisid riigid kokku, et kumbki ei taotl ülemvõimu Aasias ega Vaikse ookeani piirkonnas ning nad on iga riigi või riikide grupi püüde vastu seal ülemvõimu kehtestada (hoiatus NSVLle) o Suhete parendamine osutus edukaks, Hiina avanes rohkem maailmale, kuid tekitati survet NSVLle, kes tundis end sissepiiratuna Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine – pingelõdvenduse sümbol o Loodeti, et Lääne ja Ida koostöö mahendab kommunistlikke diktatuurirežiime K-ja I-Euroopas o Kahe poole vahendaja oli Soome president Erho Kaleva Kekkonen o 1. august 1975 – Helsingis allkirjastasid 22 Eur riiki, USA, Kanada nõupidamise lõppdokumendi „Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel“, mis koosnes 3 osast