sisselaskeklapid? 2 sisse 1 välja. Sisse imetakse ja välja surutakse. Välja liigub paremini. 7. Nimetage vähemalt kolm erinevat klapipilu reguleerimis võimalust! reguleerseibid. Regul kruvikuga, 8. Millised ülesanded on nukkvõllil (jaotusvõllil)? Klappide õigeaegne avamine ja sulgemine vastavalt mootirile. 9. Miks kasutatakse massiliselt kahe nukkvõlliga mootoreid (üks sisselaske- ja üks väljalaskenukkvõll)? Et saada välja ja sisselaskeklappi erinevalt juhtida. 10. Nimetage klapivedru erinevad tüübid ning tooge välja nende eripärad! spiraalvedru. 1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema. 11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf?
madalam atmosfääri rõhust. Õhufiltrit, segusiibrit, kollektorit, sisselaskeavasid ja klappe läbides langeb rõhk võrdeliselt kiiruse ruuduga. Hõõrdumise tulemusena langeb kõver B kõverale C. Kõrgematel põõretel on õhuvool takistatud ja edasine põõrete suurendamine ei suurenda õhu voolu silindrisse ning mahtkasutegur langeb järsult (kõver C langeb D- le). Suurtel pööretel võimaldab hiline sisselaskeklappi sulgemine kasutada ära sissevoolava õhu inertsi. Nn. inertsiefekt tõstab kõvera D kõverale E. Samas avaldab 5 Joonis 2.1- Täitetegurit mõjutavad tegurid. hiline sisselaskeklapi sulgemine negatiivset mõju silindri täituvusele madalatel pööretel, kuna komprimeerimistakti algul surutakse osa küttesegust avatud sisselaskeklapi kaudu silindrist uuesti välaja
küttesegu vajalikul hetkel silindrisse ja põlemisjäägid sealt välja lasevad ning samuti koht süüteküünla jaoks. Plokikaane küljes on ka osa klapiajamist, mis klappe vajalikul hetkel avab ja sulgeb. Plokikaaned on valmistatud kas malmist või alumiiniumist. Paremaks tuleks lugeda alumiiniumkaasi, eelkõige kuna nad on kergemad ja lihtsamini töödeldavad. Enamusel 60- ndate muskelautodest olid siiski malmkaaned. Plokikaanes on ka sisse- ja väljalaskekanalid mis ühendavad vastavalt sisselaskeklappi sisselaskekollektoriga ja väljalaskeklappi väljalaskekollektoriga. Plokikaane omadused sõltuvad eelkõige sisse- ja väljalaskekanalite kujust ja suurusest, klappide läbimõõdust ja paigutusest, põlemiskambri kujust ja suurusest ning süüteküünla paigutusest põlemiskambris. Klapiajam Allpool on lihtsustatud joonis klapiajamist, mille ülesandeks on klappide õigeaegne liigutamine.
Sisepõlemismootor kujutab endast kindlate ülesannetega mehhanismide ja süsteemide kogumit. Sisepõlemismootori ehitust ja tööpõhimõtet vaatleme neljataktilise ühesilindrilise karburaatormootori näitel. Silindris 3 paikneb rõngastega kolb 4, mida väntvõlliga 12 ühendab keps 11. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb sirgjooneliselt edasi-tagasi. Samaaegselt väntvõlliga pöörleb ka nukkvõll 1, mis gaasijaotusmehhanismi vahedetailide kaudu avab ja suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside survel surutakse kolb alla ning keps pöörab väntvõlli. Nii muundatakse kolvi sirgjooneline
Silindriploki ja hülsi vahel tsirkuleerib jahutusvesi. Ülevalt on silindri krae silindriplokile soveldatud, alumises osas kasutatakse tihendamiseks kahte kummist O-rõngast, sellega on ka võimalik hülsi termiline pikenemine silindrisärgi suhtes. 2.2.3 Silindrikaaned Silindrikaaned on valmistatud erilise kõrg kvaliteedilist hallmalmist. Silindrikaan on kuuekandilise kujuga. Silindrikaas kinnitatakse silindriploki peale kuue tikkpoldiga. Iga silindrikaan omab kaks sisselaskeklappi ja kaks väljalaskeklappi. Silindrikaane keskel asub pihusti. Samuti silindrikaanel asuvad: käivitusklapp, indikaatorkraan, nookurid, ja gaasijaotuskalappide nookurite kinnituspukid. Silindrikane alt on kõrged kraed, millesse on puuritud avad, milles jahutusvesi ja määrdeõli juhitakse silindriplokist silindrikaande. Silindrikaantes toimub väljalaskeklappi pesa ümbruse, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine jahutusvee abil
Silindrikaaned Silindrikaaned on neljakandilised, valatud eriti kvaliteetsest hallmalmist ning kinnitatakse nelja mutriga silindriploki külge. Silindrikaani jahutatakse kõrgtemperatuurilise mageda veega, seega protektorid puuduvad. Jahutusvett töödeldakse eraldi keemiliselt ja sinna lisatakse korrosioonivastaseid kemikaale. Jahutusvesi juhitakse silindrikaantesse läbi hülsi kraes olevatesse avadesse. Silindrikaane koosseisu kuuluvad kaks sisselaskeklappi, kaks väljalaskeklappi, jahutusvee väljalasketoru, kütuseklapp (pihusti), nookuri pakid koos nookuritega, käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga.
1. Soojuskaod mootori silindrist. Kiiruse vähendamiseks püütakse teha sisselaskekanalid suure valem : 2. Reaalse töötava keha omadusi. 3. Töötava keha keemilist muutust ja põlemisprotsesssi ristlõikega (tehakse kaks sisselaskeklappi, silindri hülssi on tehtud Gõts = Vav0* (1/1+1,61d). "klapi taskud ") . silindris. Teiseks põhjuseks , mis vähendab silindri täitmist, on värske õhu 4.Diiselmootori komprimeerimisprotsessi arvutus , 4. Töötava keha vahetust silindris iga tsükli järgi.
annaabi.ee 
