vajadus; 3) sisselaskeprotsessi ei mõjuta õhulaine võnkumised sisselasketorustikus; 4) alaneb küttesegu üldtemperatuur, mistõttu väheneb detonatsiooni ja hõõgsüüte oht; 5) väheneb kütuse kulu ja põlemata süsivesinike eraldumine; 6) vähenevad küttesegu kaod seoses kütuse väiksema väljapuhumisega; 7) gaasivahetusprotsess ei vaja nii suuri ülekattenurki sest sissepritse jätkub ka, kui väljalaskeklapp on kinni; 8) optimeeritud parameetritega sisselaskekanal võimaldab juhtida laadimisprotsessi ja selle abil reguleerida vajatavat efektiivvõimsust; 9) väga hea kütuse pihustumine ja doseerimine mootori igal kiirus- ning koormusreziimil; 10) võimaldab välja arendada magermootori tööprintsiibi; 11) võimaldab kasutada mootoris kihtsegumoodustust (puhas õhk, üldine lahja segu, rikastatud segu eelkambris, faakelsüüde). Puudused 1) tugev sõltuvus sisseimetava õhu parameetritest; Euroopas ekspluateeritakse sõidukeid
seadmed, mis võib olla ohtlik. Mootorpiduri tõhusust saab tõsta kui jätta survetakti ajal õhu kokkusurumiseks kasutatud energia järgneva ,,töötakti" ajal kasutamata. Selleks avatakse lisaklapp 4 (Mercedes Benzi veokitel) või avatakse erilise hüdraulilise ajami abil veidi väljalaskeklappi (MAN veokite EVB pidur). Sele 28. Lisaklapiga mootorpidur (allikas: MAN) 1 suruõhk, 2 väljalaskekanali drosselklapp, 3 väljalaskekanal, 4 lisaklapp, 5 sisselaskekanal, 6 kolb. Sele 29. Firma MAN mootorpiduri EVB põhiosad (allikas: MAN) 3 nookur, 5 õli sisselaskekanal, 6 tagasilöögiklapp, 8 nookuri tugi, 9 õli väljalaskekanal, 11 kolvi käigu piiraja, 12 kolb, 13 väljalaskeklapp. Vasakpoolsel selel on kujutatud EVB tööpõhimõtet. Klapivedrud suruvad nookuri (3) vastu tuge (8) ja õlikanal (9) on suletud. Õli rõhu mõjul liigub kolb (12) käigu piiraja poolt lubatava pikkuse võrra (ca 2 mm) allapoole ja avab samavõrra väljalaskeklappi.
B- kütus pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile see tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga 1-Hõõgküünal, 2- pihusti, 3- jaotatud põlemiskamber, 4- õhu sisselaskekanal, 5- kolb, 6-põlemiskamber kolvi peas b) jaotatud põlemiskambriga mootorid, mis jagunevad järgmiselt: · keeriskambriga mootorid, kus keeriskambri maht on kuni 50% põlemiskambri üldmahust. Suure surveastmega ( = 20...21) mootorid sobivad kasutamiseks suurtel pöörlemissagedustel, so pisi- ja väikeveoautode mootoritena. · eelkambriga mootorid, kus eelkambri maht moodustab tavaliselt põlemiskambri kogumahust 25..
Seadis meenutab karburaatori K-36 segurikastusseadist, kuid siin ei saa etteantava kütuse hulka doseerida ja pihustis segatakse kütus eelnevalt õhuga. Käivitusseadis koosneb käivitusdüüsist 5, mis -on ühendatud otse ujukikambriga, käivituspihusti 9 eraul- sioonikanalist 6 (segukambri külgmises seinas) ja kolbkla- pist 2. Normaalselt on kolbklapp vedru toimel suletud. Klapi 2 avamisel (klapi varda ülestõstmisel) imetakse kütus sisselaskekaixalis. Selleks on sisselaskekanal ühendatud pihusti rõhtsasse emulsioonikanalisse 6. Selles emulgeerub toru kaudu pumbaga, mis doseerib õli küttesegu joasse. kütus enne segukambrisse saabumist kanali eesmisest Bensiinipaak. Bensiinipaagi kütusevarust jätkub sõltu- avast 9 tuleva õhuga. Koostöös tühikäigusüsteemiga moo- valt masina margist 300 .., 450 km läbisõiduks. Paagi kuju dustub seega käivitamiseks vajalik rikas küttesegu. oleneb ta paigutuskohast
annaabi.ee 
