pärast kinnisomandi ülekandmise tehingu tegemist. Käsutuspiirangut tema suhtes veel ei teki (valitsev arvamus). Seega on ta olukorras, kus ta võib kolmanda isikuga kokku leppides teha veelkord käsutuse selle õiguse suhtes. Kui nüüd kolmanda isiku avaldus sissekande tegemiseks esitatakse varem kui esimese kontrahendi oma, siis on võimalik, et õigust ei omanda mitte esimene, vaid teine kontrahent. Esimese kontrahendi kaitse asjade niisuguse käigu vastu on olemas siis, kui avaldus tema sissekandmiseks on esitatud enne teise isikuga kokku leppimist või vähemalt enne avaldust, mis taotleb teise isiku sissekandmist. Võõrandaja teise, eelmisest erineva käsutuse võimalus ei ole endast-mõistetavalt vastuvõetav, eriti siis, kui sissekande tegemiseni jääb pikem ajavahemik. 6. Käsutuspiirangud, teovõime äralangemine ja surm, õigusest ilmajäämine 6.1. Käsutuspiirangud pärast asjaõiguskokkulepet ja enne sissekande tegemist
ühisvarade hulka. 2.2. Aktsiaseltsi esindaja avaldab: 2.2.1. Tal on kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks ja seda, et aktsiaseltsi juhatus on teadlik sellest, et kinnistu on koormatud hüpoteegiga .......................... (........... .-) krooni ulatuses aktsiaseltsi ................. kasuks. 3. Asjaõigusleping 3.1. Sissemakse tegija ja aktsiaselts on kokku leppinud kinnisomandi üleminekus. Sissemakse tegija lubab ja aktsiaselts avaldab soovi selle õigusmuudatuse sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Osapooled käsitlevad ülaltoodud deklaratsiooni asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse § 120 tähenduses ja taotlevad järgmise sissekande tegemist kinnistusraamatusse: Kanda .................... Kinnistusameti kinnistusregistrisse registriosa nr. ............ alla katastritunnus .............., pindala ................ ha, põllumajandusmaa, asukoht ............... vald, ................ küla, uue omanikuna sisse aktsiaselts ........................, asukoht Tallinn ...
... ühesõnaga lisatakse päeva lõppu. Kas käsutuskeeldu on üldse mõttet sisse kanda? Tegelikult võib olla. Heausksuse kaitse eeldab ebaõige kande olemasolu. Käsutuskeeld kahtlases olukorras on mõttekas käsutuskeelu sissekandmine, ta võib olukorda päästa. Erinvate märgete kohta võiks vaadata sellist riigikohtu asja: 3-2-1-48-04 77. kaasus E oli heauskne. § 56' lg 1. Tuleb vaadata lg 3 kinnistamisavaldus, mis esitati kinnisomandi sissekandmiseks. Seda ei olnud esitatud selle ajal, kui E ta ei teadnud, et V ei ole päris omanik. Antud juhul on tegemist analoogia kohaldamisega, vaadates seaduse sätet ja ka eelmärke enda sisu ja heauskse kaitse üldist sisu, siis vaatamata, et eelmärge ei ole otse kinnisomand, aga põhjendatud oleks anda isikule samasugune heausksuse kaitse määr nagu kinnisomandi suhtes. Vaata konspektist lisa selle kohta. 81. kaasus Tagajärg on tehingu tühisus. Kui tehing on tühine, aga hulk raha on üleantud
ehitis asub. Siinkohal on oluline, et kinniasi, millele soovib töövõtja hüpoteeki seada, kuuluks tellijale. 6 Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et erinevalt kõne all oleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ei teki VÕS § 654 lg 2 nimetatud pandiõigus automaatselt seaduse alusel. Säte võimaldab töövõtjale üksnes võlaõigusliku nõude tellija vastu tasunõuet tagava hüpoteegi sissekandmiseks, eelkõige tuleb seega nõuda vastava hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmiseks vajaliku maaomaniku notariaalset nõusolekut kinnistamisavaldusele. Töövõtja kui ka tellija võivad kokku leppida töövõtulepingu sõlmimisel täiendavad vahendid tasu nõude tagamise osas. Näiteks võivad töövõtja ja tellija kokkuleppida, et kolmas isik käendab tellija poolsete kohustuste täitmist. Tellija kohustused
annaabi.ee 
