passiivmaja rajamine üsna ebaotstarbekaks. Pole ju mõtet ehitada passiivmaja, mille puhul tuleb kõik talvel säästetud soojakroonid suveperioodil ruumide jahutamisse paigutada. Jahutusseadmete kasutamisele tuleb leida nutikas alternatiiv. Suure soojustagastusega ventilatsioonisüsteem on passiivmaja üks tähtsamaid komponente. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viiduid miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida. Õigesti projekteeritud
eelsoojendatud (elektriline või pinnasesse ehitatud soojusvaheti). 9. tarbevee soojendamise lahendus on efektiivne (päikesekollektor, soojuspump jms) Passiivmaja projekteerimise üheks oluliseks ülesandeks on külmasildade välistamine ehitise konstruktsioonides. Kindlasti on võtmeküsimuseks suure soojustagastusega ventilatsiooni kasutusele võtmine. Soojusvahetiga (soojustagastus 75-92%) ventilatsioonisüsteem võimaldab olulise osa väljajuhitavast õhusoojusest kasutada sissejuhitava värske õhu kütteks. Kuna väljuva soojusenergia kadu on viidud miinimumini, ei vaja passiivmaja enam aktiivset küttesüsteemi. Vähest ventilatsiooni kaudu väljuvat soojusenergia kadu kompenseerib üldjuhul kodumasinate, inimeste, lemmikloomade, valgustuse jms poolt eralduv soojus. Tavalise ventilatsiooni korral juhitakse väga suur osa toasoojast aga otse õue ning seetõttu pole ilma pideva kütmiseta võimalik maja soojana hoida
Sattumine-mullast, veest, taimedelt, inimeselt.Sobivus arengus-KEHV. Asustatud piirkondades rohkem.Puud ja põõsand vähendavad mikrofloorat.Liikide rohke- kokid, satrsiinid, pärmid, hallitused, sporogeensed, asporogeensed bakterid, viirused. Levivad tuberkuloosi tekitajad, põletiku tekitavad stafülokokid. Ruumide hindamine-mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajalike mikroobide(hemolüütilised) arvu järgi 1 kuupmeetris õhus. Mikr.vähendamisel ruumides- sissejuhitava õhu filtreerimine, kiiritamine ultravioletkiirtega, osoneerimine. Suurlinnas-3000, pargis-1000, elumajades-kuni 1500-rahuldav.2500 mitterahuldav, toiduainetetööstustes-100-500. 13. Põhjavee mikrofloora Sõltub vettkandva kihi sügavusest ja tema saastumise kaitstusest.Mida kõrgemates kihitides, seda mikroobide rikkalikum. 14. Pinnavete mikrofloora lahtised veekogud-jõed järved jne.oleneb kasutusest, asutusest
energiakulude vähendamisega minna. Erinevalt null-energia majadega on passiivmaja 6 osutunud elujõuliseks põhjusel, et küttevajadust ei viida mitte päris võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, kus passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda. Passiivmajaks nimetatakse seega sellist hoonet, kus maja kütmiseks piisab ainult sissejuhitava õhu soojendamisest ning kus aktiivsest küttesüsteemist saab seetõttu loobuda. Passiivmajades elavad pered kulutavad täna reaalselt küttele kümme korda vähem, kui teiste uute majade omanikud. [5: 17-18] Loomuliku ventsilatsiooni kaudu on võimalik õhutemperatuuri hoones alandada, kasutades meetodeid nagu loomulik õhuliikumine, õhutemperatuuri erinevus ja korstnaefekt. Kuuma
tekitavad statokokid. Nad paisatakse õhku piisakestega köhimisel, aevastamisel. Töö- ja eluruumide õhumikroobide sisaldus sõltub näiteks ruumide sanitaarseisundist ja ventilatsioonist. Ruumide õhu sanitaarseisundit hinnatakse tavaliselt mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajate mikroobide arvu järgi 1 cm3/õhus. Nad on sagedased hingamisteede, nina- ja suulimaskesta asukad. Tööstusruumide, külmhoonete ja meditsiiniasutuste mikroobide vähendamiseks kasutatakse sissejuhitava õhu filtreerimist, kiiritamist UV kiirtega ja osoneerimist osooniga. 32. Mikroobide levik taimedel ja loomadel
tekitavad statokokid. Nad paisatakse õhku piisakestega köhimisel, aevastamisel. Töö- ja eluruumide õhumikroobide sisaldus sõltub näiteks ruumide sanitaarseisundist ja ventilatsioonist. Ruumide õhu sanitaarseisundit hinnatakse tavaliselt mikroobide üldarvu ja sanitaarnäitajate mikroobide arvu järgi 1 cm3/õhus. Nad on sagedased hingamisteede, nina- ja suulimaskesta asukad. Tööstusruumide, külmhoonete ja meditsiiniasutuste mikroobide vähendamiseks kasutatakse sissejuhitava õhu filtreerimist, kiiritamist UV kiirtega ja osoneerimist osooniga. 32. Mikroobide levik taimedel ja loomadel
annaabi.ee 
