Siin sündis keeletüpoloogia keeleteaduse haru, mis tegeleb keele rühmitamise mitte nende suguluse, vaid ehituse iseärasuste järgi. (Õim 2000: 10-11) Üldkeeleteaduse rajajaks peetav Wilhelm von Humboldt, kelle põhitööd kuuluvad 1820.1830. aastatesse, esitas mitmed ideed, millega tänapäeva teadlased taas tegelevad: et keele, mõtlemise ja kultuuri vahel valitseb tihe seos, et iga keele välise vormi all on oma sügavam ,,sisevorm", mille kaudu avalduvad inimvaimu ja -keele universaalsed seaduspärasused, ning et seetõttu võib väita, et keeled ei ole lihtsalt mõtete väljendamise vahendid, vaid iga keel vajutab pitseri ka vastava rahva mõtlemisele, maailmapildile ja kogu kultuurile. Humboldt tugines maailma eri piirkondades, näiteks Kagu-Aasias kõneldavate keelte andmetele. (Õim 2000: 11) 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi esimeste aastakümnete ajajärku tuntakse noorgrammatikute
Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks Tuleb hoiduda mehaanilisest tõlkimisest. Ei tohiks asendada võõrterminit võõrterminiga. asendada omaterminit omaterminiga. Keele omapärasuse säilitamiseks tuleks eelistada omaterminite arendamist. Pseudovõõrsõnad väga otse üle võetud võõrterminid (nt episood vs episode, enormne vs enormous) Oma- ja võõrtermineid eristavad väljendus- ehk täpsusvõime (kas sisevorm on läbinähtav?), moodustus-, süsteemivõime ning talitluserinevused (kellele on tekst suunatud?). Kas tuleks otsustada võõr- või omatermini kasuks? - Tuleb austada olemasolevat sõnavara oma keeles. - Tuleb arvestada mõiste tarvitamise ulatust. - Tuleb arvestada võõrtermini sobivust eesti keelde. - Tuleb uurida, kui head omaterminit õnnestub luua. - Tuleb uurida eksotismide põhimõtet mõni mõiste on seotud üksnes teiste rahvastega.
süsteemi. Selle hüpoteesi formuleeris Sapiri õpilane B.Z. Whorf: ,,Keel, mõte ja reaalsus". Iga keel on kontseptuaalne võrk, mille läbi me vaatame maailma asju. Iga keel on erinev erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim. Kirjeldas indoneesia keeli: ,,Kava keelest Jaava saarel". Keeles peale vormi ja sisu on olemas veel tähtsam asi keele sisemine vorm. = 2 + 8 x 10 (saksa keel) 82 = 8 x 10 + 2 (eesti keel) keele sisevorm = 4 x 20 + 2 (prantsuse keel) Meie mõttemaailm on sisemine vorm. Kõiki asju mõtleme eelkõige nii. See on rahvavaim, kuidas me midagi mõtleme. XXCII rooma numbrite puhul tuleb kindlaks teha kese ( C ) ja seejärel lahutada vajalik arv A O S subjekti ja objekti vahekord. Aga on olemas ka teistsugused keeled: ergotiivsed (ergo järeldus); kõneleja samastab end objektiga (mitte ,,Peeter (S) loeb raamatut (O)" vaid ,,Raamat (O) on loetud Peetri (S)poolt)
Selle hüpoteesi formuleeris Sapiri õpilane Benjamin Lee Whorf: ,,Keel, mõte ja reaalsus". Iga keel on kontseptuaalne võrk, mille läbi me vaatame maailma asju. Iga keel on erinev erinevates kultuurides on erinev maailm. W. von Humboldt : igas keeles on oma vaim. Kirjeldas indoneesia keeli: ,,Kava keelest Jaava saarel". Keeles peale vormi ja sisu on olemas veel tähtsam asi keele sisemine vorm. = 2 + 8 x 10 (saksa keel) 82 = 8 x 10 + 2 (eesti keel) keele sisevorm 12 = 4 x 20 + 2 (prantsuse keel) Meie mõttemaailm on sisemine vorm. Kõiki asju mõtleme eelkõige nii. See on rahvavaim, kuidas me midagi mõtleme. XXCII rooma numbrite puhul tuleb kindlaks teha kese ( C ) ja seejärel lahutada vajalik arv A O S subjekti ja objekti vahekord. Aga on olemas ka teistsugused keeled: ergotiivsed (ergo järeldus); kõneleja samastab end objektiga (mitte ,,Peeter (S) loeb raamatut (O)" vaid
annaabi.ee 
