Krohvitava müüritise võib teha tellistest, millel on mõõtmeerinevusi ja löögijälgi, kuid mis täidavad tarindi tugevusnõude. Müüritis peab olema peajoones sirge, kuid üksikud tellised võivad mõne millimeetri võrra sirgjoonest kõrvale kalduda. Vuukide mört ei pea olema tellisepinnaga ühetasa. (Müüritöö, 2001) KOKKUVÕTE Silikaattelliste kasutamine on Eestis väga levinud ja pikaajaline traditsioon. Küll aga kasutatakse teda pigem hoonete fassaadiks, kui siseviimistlusmaterjalina. Silikaattelliste kõige olulisemaks tunnuseks on tema survetugevus (Eestis toodetakse keskmise tugevusega 15 ja 25 N/mm2). Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist. Silikaattelliste suureks plussiks on ka see, et valides silikaattellisest fassaadi, pole kunagi muret tema remontimise ega värvimisega. Küll aga ajapikku muutub silikaatkivi värvitoon algsest valgest hallikaks.
puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu ,,Silikaadi" inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule. Täiendavalt viimistlemata väärikkivi kasutamine siseviimistlusmaterjalina, mida on aastate jooksul laialt propageeritud näiteks Saksamaal, on meie tarbijale praegu veel ilmselt harjuma-tu ja võõrastav. 4.2. Füüsikalised omadused. - Tellis on konstruktiivne materjal ja seega tema kõige olulisemaks omaduseks - survetugevus. Praegusel ajal toodetakse Eestis silikaatkivi keskmise survetugevusega 15 ja 25 N/mm2. - Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub
Klaasi vead. Klaasi vead võivad olla tema struktuuris (mullid, heterogeenne koostis) või tema pinna kvaliteedis (ebatasasus, lainelisus, värvi muutused), aga võivad ka olla tekkinud ekspluatatsioonis (kriimud). Ladustamisel märjaks saanud klaaslehtede pakkides võivad samuti tekkida klaasi muutused. Kuumalt vormitud klaasi liigid. · Lehtklaas. Lehtklaas on läbipaistev, värvitu. Karastatud või karastamata. Võivad olla varustatud sarrusega. Kasutatakse akna-, välisviimistlus- või siseviimistlusmaterjalina. Paksus 0,7-20 mm. Aknaklaas on tavaliselt 3-7 mm paksusega. Eriti paksu klaasi kasutatakse tavaliselt siseviimistluses. · Valuklaas. On tavaliselt läbipaistmatu, valmistatakse värvilisena, ka reljeefsena. Mattklaasi valguse läbilaskvus on 80-90%, paksus 4-12 mm. Siseviimistlusklaas. · Floatklaas. Värvitu või värviline. Aknad, klaasfassaadid. Peegelklaasi valmistamiseks poleeritud klaas on paksusega 6-20 mm, karastatud või karastamata.
puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu ,,Silikaadi" inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule. Täiendavalt viimistlemata väärikkivi kasutamine siseviimistlusmaterjalina, mida on aastate jooksul 17 laialt propageeritud näiteks Saksamaal, on meie tarbijale praegu veel ilmselt harjuma-tu ja võõrastav. Tellis on konstruktiivne materjal ja seega tema kõige olulisemaks omaduseks - survetugevus. Praegusel ajal toodetakse Eestis silikaatkivi keskmise survetugevusega 15 ja 25 N/mm2. Teiseks oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali
puhasvuukmüüritisena, nii et tellised on nähtavad oma algupärasel kujul tulemusena saadakse kergelt hallika tooniga valge sein. Arenenud silikaatkivi tootmisega Euroopa maades on fassaadides peale tavalise pinnastruktuuriga kivi laialdaselt kasutatav ka murtud ja lõhestatud pinnastruktuuriga kivi. Tänu ,,Silikaadi" inseneride tööle on selline kivi jõudnud ka meie ehitusmaterjaliturule. Täiendavalt viimistlemata väärikkivi kasutamine siseviimistlusmaterjalina, mida on aastate jooksul laialt propageeritud näiteks Saksamaal, on meie tarbijale praegu veel ilmselt harjuma-tu ja võõrastav. Oluliseks omaduseks tarbija seisukohalt on materjali pikaealisus, mis sõltub materjali struktuurist (nii tema poorstruktuurist kui ka kristallstruktuurist). Tellise struktuuri ja pika-ealisuse hindamiseks kasutatakse hulka kaudseid näitajaid. Silikaattellise tihedus (s.o. tellise mahuühiku mass) on üldjuhul väljakuivatatud olukorras 1850...1950 kg/m3
annaabi.ee 
