põhjustab ilma jahenemise mitmeks aastaks. Ajaloost on teada mitu katastroofilist vulkaanipurset, mille tagajärjel on maakera temperatuur järsult langenud. Tänapäeva Indoneesia alal purskas Tambora vulkaan 1816 ja Krakatau 1889. Viimane selline võimas loodusnähtus esines 1991. Aasta juunis, kui purskas Pinatubo vulkaan Filipiinidel. Maakera keskmine õhutemperatuur langes järgmisel aastal ligi 0,5C. Paar lisateadmist 1. Aastatel 1982-1983 puisati Rootsis siseveekogudesse 8000 tonni põllumajanduslupja, et neutraliseerida happelisi saasteaineid. 2. Sudu on saamas maailma suurlinnade lahutamatuks kaaslaseks. 3. Tänu tehnoloogia täiustumisele on põlevkivienergeetikast lähtuv atmosfääri saastamine vähenenud.
kuid, kui kaevandatakse riikliku tähtsusega maardlates, saab riik endale 50% tulust. Maavarade kasutamise/kaevandamise tulumäärad on kerkinud nii kõrgele, et neid peetakse osaliselt juba keskkonnakaitset ergutavateks. VESI Veevõtt ja -kasutus on aastatega langenud (alates 1990. aastast). Kasutatakse aina rohkem pinnavett. Veekasutuse säästlikkus on tingitud peamiselt vee hinnatõusust. PUNKTREOSTUSALLIKATE KOORMUS SISEVEEKOGUDESSE JA MERRE Reostuskoormus on vähenenud (tööstustootmise vähenemise tõttu). Samuti aitavad kaasa reostuskoormuse vähenemisele uued ja efektiivsed reoveepuhastid ning kõrgenenud saastetasumäärad. Efektiivsema reovee puhastamise tõttu on märgatavalt paranenud ka Eesti jõgede vee kvaliteet. PÕHJAVEE SEISUND Põhjavee seisund on aastatega paranenud (v.a. Ida-Virumaal). Nitraaditundlikud alad näitavad langevat joont nitraatide sisalduse suhtes.
asustatakse iga aastaselt paljudesse Eesti veekogudesse, seega pole nende väljasuremine tõenäoline. KASUTATUD KIRJANDUS Evald Ojaveer, Ervin Pihu, Toomas Saat. Tallinn 2003 ,,Fishes of Estonia" 164-234 (I) www.elurikkus.ut.ee (II) http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kalade_s %C3%BCstemaatiline_nimestik#Karpkalalised_.28Cypriniformes.29(III) Rene Martin http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=10(IV) Aet Truu http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/eesti-siseveekogudesse- asustatakse-angerjat-karpkala-ja-vahki/(V) Kaire Kauts http://kalala.emu.ee/userfiles/KALALA/Mageveekalad/TOUGJAS.pdf (VI) Gunrs Andrusaitis (2003.)"Latvian Red Data Book" Volume 5(Fishes, reptiles and amphibians) (VII) http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_extinct_and_endangered_species_of_Lithuania#Fish (VIII)
hüdro- ja litosfääri vaheliste voogude intensiivsust. Atmosfääri osalus fosforiringes on väike. Peamine fosforit sisaldav mineraal looduses on apatiit. Kivimite murenemisel ja mikroorganismide vahendusel seotakse fosfor mulla koostisesse. Seepärast limiteerib fosfor taimede kasvu. Fosforil on oluline roll veeökosüsteemides ja ookeani pinnakihis. Taimed omastavad fosforit mullast. Inimtegevuse mõju avaldub eeskätt eutrofeerumises, mida põhjustab reovee ja väetisega siseveekogudesse ja ookeani kantud fosfor. Järjestused: (1) pH alusel: raba, palumets, madalsoo, laanemets, loopealne, võrtsjärv; (2) mullaviljakuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba; (3) veerežiimi alusel: loopealne palumets, laanemets, madalsoo, raba, võrtsjärv; (4) valgustingimuste alusel: raba, loopealne, madalsoo, palumets, laanemets; (5) liigirikkuse alusel: loopealne, laanemets, madalsoo, palumets, raba. (6) pH alusel: kultuurrohumaa, teravili viljavahelduses,
Deflatsioon ehk setete ärakanne tuule poolt. 18.Merede geoloogilise tegevusega seotud protsessid: Kulutus ehk murrutus, Transport, Akumulatsioon, settimine. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal kulutatakse ja sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. 19.Jõgede geoloogilise tegevusega seotud geoloogilised protsessid: Jõed on oluline geoloogiline välisjõud, uuristades maapinda ja kandes maismaa kulutamisel tekkinud murendit siseveekogudesse ja ookeani. Erosioon-tahkete osakeste ja lahustunud komponentide eemaldamine algsest kivimkehadest. Põhjaerosioon-süvendamine, küljeerosioon-laiendamine. Alluviaalsed setted. 20.Jää geoloogiline tegevus: Jää tegevuse tagajärjel moodustuvad voored, otsmoreen, künklik moreenala, oosid, mõhnad ja viirsavi. Kulutav, transportiv ja kuhjav tegevus. Liustiku sulamisvee geoloogiline tegevus. Oruliustike puhul domineerib jää kulutav tegevus. Kulutus toimub vaid aktiivse liustiku puhul
24.Fosforiringe. P liikumine eluta loodusest elusasse ja tagasi. Vajalik selgroogsetele luustiku jaoks; rakumembraanide moodustumiseks. Oksüdatsiooniaste ringes ei muutu. P gaasilisena atmosfääris ei esine. Kõige enam litosfääris (ladestub settekivimites ja graniidikihis), biomass (organismides fosfaatidena). Jõuab atmosfääri veeringlusega (voolav vesi uhub settekivimitest fosfori välja). Biosfääri jõuab maakoorest (juurte, vee liikumise kaudu) – osa vooluveega siseveekogudesse – merre. Osa P soolasid sadeneb veekogudes pidevalt põhja. Vähesel määral ka vulkaanipursetega. Tagasi maale jõuab läbi biootilise tee: nt veelindudega. Merest mööda jõgesid maismaale liikuvad siirdekalad (nt särg). Abiootilise teega: maakerkimine. Fosforit on looduses taimede omastaval kujul väga vähe. Kohe kui liigub, siis seda seotakse ja võetakse tagavaraks. 25.Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes.
annaabi.ee 
