Ühtlasi on tegemist dokumendiga, mille kaudu Eesti tutvustab oma seisukohti ja nägemust teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, institutsioonidele ja välispartneritele Eesti väliskaubandus pärast Euroopa Liiduga liitumist Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste Euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei ole enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele. Kuidas mõjutas Euroopa Liiduga ühinemine Eesti väliskaubandust? Suurenesid kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ja vähenes konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Seeläbi võitsid Eesti tootjad, sest maailmaturu hinna asemel
taon juba möödunud Prantsusmaast ja on möödumas Inglismaast. Imeliseks selle teeb see, et rahvaarv Venemaal on mitu korda suurem, kui teistes riikides. Pole enam isoleeritud ja plaanimajandusega riik nagu see oli Nõukogude ajal. Venemaa on tänapäeval avatud kõigile riikidele ja täielikult koostöövõimeline. Vene majandus jaguneb globaalselt konkurentsivõimeliseks toorainetööstuseks ja ülejäänud rasketööstus siseturust sõltuvaks. Sisse viidud on erinevad programmid majanduse parandamiseks. 2007. aastal viidi ellu kõrgtehnoloogia sektori arendusprogramm. Edumärgid kahjuks veel puuduvad. Vene majanduse pikaajalisteks probleemideks jäävad tööjõupuudus, kõrge korruptsioonitase ja suuri investeeringuid nõudvad väljaarendamata infrastruktuurid. Selleks aastaks on prognoositud, et Venemaast saab suuruselt teine majandus Euroopas. Venemaal on kõik võimalused selle täiustumiseks. 3. Primaarsektor 3
Seoses kodumaise nõudluse kiire kasvuga on viimastel aastatel import kasvanud tunduvalt kiiremini kui eksport. Arvestades eeltoodut on praegu eelkõige vajalik stimuleerida säästmist nii era- kui ka avalikus sektoris. VÄLISKAUBANDUSE MAHTU MUUTUS AASTATEL 2004-2011 Euroopa Liidu liikmelisus tõi olulisi muudatusi Eesti väliskaubandusse. Kauplemine teiste euroliidu riikidega, sh. Põhjamaade, Läti, Leedu, Saksamaaga, ei olnud siis enam väliskaubandus, vaid osa Euroopa Liidu siseturust. Kaubavahetus Venemaa, USA, Hiina ja teiste riikidega väljaspool Euroopa Liitu omandas uusi jooni. Eesti hakkas nendega kauplema vastavalt Euroopa Liidu väliskaubandusreeglitele. Graafik 1. 2004. aasta impordi ja ekspordi muutus. Bilanss. Selle graafiku järgi on näha, et 2004. aasta alguses impordi maht oli natuke suurem ekpordist. Kuni aprillini ekspordi ja impordi kasv oli sujuv, kuid aprillis hakkas import kahekordselt kasvama võrreldes ekspordiga
IV maksubaas – tubliduse prinsiip, mis on seotud riskijulguse, tubliduse, majandusliku aktiivsuse, edukuse jne. Nt: mida rohkem tööd teed seda rohkem maksu maksad, kaudselt käibemaks, sotsiaalmaks. Ühetoaolisuse printaiip ehk maksu ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kedagi soositakse või koheldakse maksuseaduse seisukohalt. Sotsiaalmaks. Ekspordi käibemaksumäär 0%. Km 40. Siseturule läheb 200. Siseturust edasi 400 ja km on 80. Siseturult edasi välisturule km 40 ja 200 raha. Välisturult edasi 400 raha ja km 0. 40-80=-40 km raha võlgu riigile. 40-0=+40 raha. Km 40 Km 40 200 raha 200 raha ST 40-80=-40 VT 40-0=+40 400 400 km km 0 80
tekke ja olemasolevate institutsioonide reformimise. Ent vaatamata neile suurtele ja ilusatele plaanidele ning ponnistustele neid täita, polnud Euroopa Majandusühendus veel 1980-ndate aastate keskelgi suutnud saavutada ühendatud majanduspiirkonda, sest takistusi oli nii kapitali kui tööjõu vabale ringlusele. Seetõttu koostas Euroopa Komisjon oma presidendi Jaques Delors`i juhtimisel ulatusliku aruande pealkirjaga ,,Valge Raamat siseturust", mis näitas realistlikku teed Euroopa Liidu poole ilma sisemiste piirideta majanduspiirkonna loomise, Euroopa tiheda poliitilise koostöö ja Europarlamendi õiguste laiendamise kaudu. Tolle aruande juurde oli lisatud ka rida soovitavaid meetmeid, et jõuda kiirelt ja efektiivselt Euroopa Liiduni. Viimane eeldas ligi 300 uue direktiivi kiiret rakendamist Euroopa Ühenduses. Selline ulatuslik aruanne sai väga hea vastuvõtu osaliseks Euroopa erafirmade poolt, mis
annaabi.ee 
