7.Kuna Eesti asub parasvöötmes, meil on niisked ja palju heina, aga Vahemere ääres on kuiv ja päikseline. 8.See on maailma kõige olulisem loodusvara, tänu sellele saame me hingata, süüa jne. 9.Sinu enda arvamus. 10.Trantsportideliigi valikut kaupade veol mõjutavad järgmised tegurid: Veo kulud Veo aeg Veo kaugus Kauba omadused Laadimistingimused lähte-ja sihtkohas. 11.Transiitveod- kaupade läbivedu mingist riigist neid seal töötlemata. 12.Turism jaguneb siseturismiks ja välisturismiks, risi eesmärgi järgi võime turismi liigitada näiteks suusa-, kultuuri-,loodusereisiks jne. TURISMI PÕHJUSTATUD KESKKONNAPROBLEEMID: MAJANDUSELE: Tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad. Kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja SOTSIAAL-KULTUURILISELE KESKKONNALE: Kohalike ja turistide vahelised konflikid Võõrtööjõu sissetoomine Kultuurilise eripära kadumine
tavaelukohast ja viibimisega teatud aja jooksul teises kohas. Mis on turism? Kes on turist? · Maailma Turismiorganisatsiooni (WTO) kohaselt nimetatakse turismiks inimeste reisimist ja viibimist väljaspool oma igapäevast keskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel, kui külastuse kestus ei ületa ühte kalendriaastat. · Turism jaguneb: · väljaminevaks (outgoing), · sissetulevaks (incoming) ja · siseturismiks ( domestic). · Eesti näitel on esimesel puhul tegemist eestlaste reisimisega välisriikidesse, teisel puhul välismaalaste külastustega Eestisse ning siseturism tähendab eestlaste reisimist oma riigi piires. Mis on turism? Kes on turist? · Kuni Teise maailmasõjani mõisteti termini turism all eelkõige inimese aktiivset sportlikku tegevust: jalgsi, jalgratta, alpi, automatkad jne. S.t. turist pidi reeglina ise reisil füüsiliselt aktiivne olema
· reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. Igapäevane elukeskkond on inimese elu-, töö- või õppimiskoha ning muude tema poolt tihti (vähemalt kord nädalas) külastatavate kohtade (kirik, kauplus, polikliinik jne) vahetus läheduses asuv ala. Suvilatesse ja maakodudesse sõitmist loetakse turismiks. 1 Reisimine on laiem mõiste kui turism. Reisimine on liikumine ühest kohast teise 3
randadesse juurde tuua teistest paikadest. (Beach... 2013: 38) On kindel, et rannaturism ära ei kao, aga või arvata, et see väheneb. 12 13 KOKKUVÕTE Turism on kasvanud üheks populaarseimaks vaba aja veetmise viisiks tänapäeval ja iga inimene puutub turismiga elu jooksul kuidagi ikka kokku. Turism on organiseeritud reisimine ja see eeldab liikumist ühest paigast teise. Turism liigitub mitmeti, kuid peamiselt liigitatakse seda siiski siseturismiks, sissetulevaks turismiks ja väljaminevaks turismiks. Turismil on ka tohutult palju erinevaid vorme, millest levinumad on puhketurism, linnaturism, massiturism, äriturism, maaturism ja seksiturism. Inimesed reisivad erinevatel põhjustel ja seega on ka turismivorme mitmeid. Nisiturism ongi tekkinud just tänu inimeste isiklikele huvidele ja erinevaid mikronisse tekib aina juurde, sest turistidel huvisid aina lisandub juurde Turismil pole aga inimeste elus olnud alati sama roll nagu praegu
asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation) määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. 2 Turist- ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. 3 Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. 4 Majutatute arv- Näitab palju inimesi majutus asutus suudab majutada 5 Ööbimiste arv- Näitab mitu ööd on inimne ööbinud ühe majutusasutuses 6 Majutusettevõtte täituvus- 5
majandustegevuse juhtimisel suurenes. 1929 loodi noortehotellide assotsiatsioon, et tagada odav majutus väiksemate sissetulekutega reisijatele. 1930ndatel said populaarseks puhkekülad, kus pakuti rohkelt teenuseid ja tagati ööpäevaringne teenindus. Tekkisid esimesed rahvusvahelised turismiorganisatsioonid ja levima hakkas massiturism. Turismi arengufaasi iseloomustab: 1. jätkuv turismiobjektide kujundamine 2. transpordivahendite moderniseerimine 67 3. turismi jäämine valdavalt siseturismiks, kuna omavahel vaenutsevate riikide piirid hoiti suletuna tihti oldi seisukohal, et sagedased oma maa kodanike välisreisid viivad liiga palju raha maalt välja. 4. rahvusliku ja rahvusvahelise turismipoliitika arengu algus. Üks tähtsamaid organisatsioone oli 1898.a. asutatud Autoklubide Liidust väljakujunenud Rahvusvaheline Turismiliit (Aliance de Tourisme). Organisatsioon tegeles põhiliselt autoturismil tekkivate piiriformaalsuste lihtsustamise probleemidega
annaabi.ee 
