Sisekaitseakadeemia Päästekolledz Anna Renzina RK170 RUUMIPÕLENG, SISETULEKAHJU FAASID Referaat Juhendaja: Stella Polikarpus Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................................3 1. RUUMIPÕLENG- JA SISETULEKAHJU FAASID..........................................4 1.1 Ruumipõlengu olemus...................................................................................4 1.2 Sisetulekahju faasid........................................................................................4 ..................................................................................................................................6 2. ELULISE JUHTUMI ANALÜÜS..........................................................
Sisukord Sissejuhatus...................................................................3 1. Põlemine....................................................................4 1.1 Põlemisprotsess...........................................................4 1.1.1 Tulekahju...............................................................5 1.1.2 Tulekahjude tekkepõhjused...........................................5 1.1.3 Tulekahju võimalikud tekke põhjused..............................5 1.1.4 Sisetulekahju arenemine..............................................5 2. Tulekustutisvahendid.....................................................6 2.1 Tulekustutite liigitus.....................................................6 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid...............7 3. Esmaabi põletuste korral................................................7 3.1 Esmaabi keemilise põletuse korral....................................8 4. Plahvatused......................................
Enamike ainete põlemine lakkab, kui hapniku hulk õhus langeb alla 14%. See tähendab, et kui ruumi ei tule lahtise akna või ukse kaudu õhku juurde, siis mingil ajal lõppeb toa õhus põlemist võimaldav hapnik ning tuli hakkab vaikselt kustuma. Hapnik ise ei kao, vaid muundub põlemise käigus erinevateks põlemisgaasideks. Põlengu kulgemise tingimused : *Isoleerimine *Jahutamine *Lämmatamine 57. Sisetulekahju areng Hoone sisetulekahju saab alguse üldjuhul väikestest tulekolletest ja areneb kiiresti täispõlengu faasi (umbes 5 minutit). Sisetingimustes toimub põlemine hapnikuvaeses keskkonnas, mille tulemusena ained ei põle lõpuni. Seega tekib ohtralt mürkgaase, millest tuntum on vingugaas (CO). Tekkinud mürkgaas levib kiiresti läbi lahtiste uste, ventilatsioonisahtide ja konstruktsioonitühimike ümberkaudsetesse ruumidesse. Inimesed võivad hukkuda
lämmastikoksiide, vesiniktsüaniidi jm. inimorganismile kahjulikke aineid." (Talvari, 2009, lk. 39) ,,Tulekahju põlengud toimuvad selleks mitte ettenähtud kohtades, kus puuduvad põlemisala reguleerivad seadmed, ohu reguleeritav juurdepääs ja reguleeritav põlemissaaduste eemaldamine põlengualast. Tulekahjul võib põleng levida kiiresti, haarates enda alla suuri alasid (naiteks metsatulekahjud). Ohu juurdevool ja põlemissaaduste eemaldamine sisetulekahjul toimub uste ja aknaavade kaudu. Sisetulekahju väikestes ruumides võib ka ise kustuda, kui on takistatud põlemiseks vajaliku ohu juurdepääs."(Talvari, 2009, lk. 27) 3 1.1 Kemikaalide põletamine Mitmed kemikaalid ja mittepõletamisele mõeldud tooted eraldavad põlemisel ohtlikke aineid, mis ärritavad hingamisteid, nahka ja silmi. Üheks selliseks näiteks
Põlemise juures tuleb mõista veel kolmandat olekut – pooltahket. Põlemine võib olla homogeenne mittehomogenne täielik mittetäielik Põlemise väliste tingimuste järgi jagatakse tulekahjud välis- sisetulekahjudeks lahtisteks kinnisteks Põlemist iseloomustavad parameetrid süttimistemperatuur põlemistemperatuur leekpunkt isesüttimistemperatuur Plahvatus Sisetulekahju arenemine Puudulik hapnik ja sekundaarne soojenemine põhjustab põlemisgaaside kogunemise ruumi ülaossa. Lõpuks moodustavad nad süttiva gaasiseose, sest segu rikastub ja temperatuur tõuseb. Peagi saavutatakse ASP ning tulekolle süütab lae alla kogunenud suitsupadja. Tuletõkked Tulemüür Tuleohutuskuja on tule leviku tõkestamiseks kehtestatud minimaalne ehitistevaheline kaugus.